Eksperdid hoiatavad, et kliimamuutuste peatamiseks on vaid kolm aastat

Sulav jäämägi Foto: Vida Press

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretäri Christiana Figueres on üks neist ekspertidest, kes hoiatas, et järgmised kolm aastat on kliimamuutuste kõige hullemate tagajärgede vältimiseks ülimalt tähtsad.

Kliima muutuste kõige hullemate tagajärgede vältimine on veel endiselt võimalik, kuid see nõuab järgneva kolme aasta jooksul pretsedenditult palju pingutusi ja valitsuste, äride, teadlaste ja kodanike koostööd, vahendab The Guardian.

Hoiatused kliima muutuste kohta on viimastel kuudel muutnud erakordselt tugevaks, alustades juba sellest, kui Donald Trump otsustas Pariisi kliimaleppest välja astuda. Sel aastal on olnud paljudes paikades ka soojarekordeid ning 2014., 2015. ja 2016.  aastad olid läbi ajaloo kõige soojemad.

Kuigi temperatuurid on tõusnud on süsihappegaasi emissioonid püsinud viimase kolme aasta jooksul samal tasemel. See annab lootust, et kliima muutuste kõige hullemad tulemid nagu põuad, üleujutused, kuumalained ja veetaseme tõus, annab veel vältida.

Figueresi ja valitsustevahelise kliimamuutuse paneeli esindaja Joachim Schellnhuberi arvates on järgnevad kolm aastat ülima tähtsusega. Kui selle aja jooksul suudetaks süsihappegaasi emissioon tuua jäädavalt madalamale tasemele, siis ei tõuseks ka  temperatuur nii palju, et kliima muutuste pöördumatu piir oleks ületatud.

«Kuigi me ei suuda Maad järgneva kolme aastaga terveks ravida, võime seda ignoreerimisega 2020. aastaks surmavalt haavata,» sõnas Schellnhuber.

Teadlased on varasemaltki hoiatanud, et aeg kliima muutustega võitlemiseks hakkab otsa saama ja mõned pidepunktid on juba keäst libisenud. Pariisi kliimaleppe sõlmimisel lubati esialgu, et temperatuuri tõusu hoitakse madalamal, kui 1,5 kraadi, mis peaks päästma ka kõige madalamal asuvad saared uppumisest. Kuid jätkuvad uuringud on viidanud, et mida aeg edasi, seda võimatumaks see ülesanne muutub. Nüüd seatakse kahtluse alla juba ka kahe kraadise temperatuuri tõusu vältimine.

Figueres ja Schellnhuber tõid välja, et jätkuv emissioonide suurenemine on võtnud sisse tagurpidi käigu ja riigid panustavad üha enam sellesse, et emissioone vähendada. Nii kasutatakse järjest rohkem taastuvenergiat, Indias ja Hiinas vähendatakse oluliselt söe kasutamist ja riikide valitsused teevad tööd selle nimel, et vähendada kasvuhoonegaaside teket.

Nad seadsid üles ka kuus eesmärki, mida tuleks 2020. aastaks täita. Loodetavasti võetakse need Hamburgis toimuval G20 kohtumisel ka arutlusse. Eesmärkide hulgas on ka taastuvelektrienergia kasutamise kasvatamine 30 protsendini ja see, et kõikidest müüdud autodest oleks 15 protsenti elektrilised.

Kuigi kasvuhoonegaase on juba sajandi jagu atmosfääri paisatud ja muutused on tekkinud alles nüüd, siis tekivad tulevikus teadlaste hinnangul muutused kiiremini.  «Meid on õnnistatud äärmiselt vastupidava Maaga, mis on vastu pidanud sajale aastale klimaatilisele ahistamisele. Nüüd me oleme jõudnud selle ajajärgu lõppu ja peame muutuma ise paindlikuks, et vältida kõige hullemaid tagajärgi,» sõnas Rootsi ekspert Johan Rockström.