Viis põnevat fakti kosmosemissioonide kohta

Esimene kosmosemissioon Kuule 1969. aastal. Foto: Mary Evans Picture Library/Scanpix

Kuidas kavatsesid Apollo 11 meeskonnaliikmed hukkumise korral kindlustada rahaliselt oma perekonnaliikmete tuleviku? Või milline ebatavaline soov oli Pluuto avastajal pärast surma?

Apollo 11 kosmosemissiooni meeskonnaliikmetel ei olnud elukindlustust

Apollo 11 oli komosemissioon, mis viis 1969. aastal inimesed esimest korda Kuu pinnale. Meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin.

Tegu oli väga riskantse missiooniga, sellepärast on üllatav asja juures see, et kellelgi neist ei olnud elukindlustust. Selleks, et kindlustada hukkumise korral oma pereliikmete tulevik rahaliselt, tuldi välja huvitava plaaniga.

Astronaudid allkirjastasid nimelt suure hulga fotosid endast – kõige halvema stsenaariumi ehk missiooniliikmete surma korral oleksid saanud pereliikmed neid raha eest müüa.

Sputnik üllatas maailma

1957. aasta oktoobris startis NSV Liidust esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1. Tegu oli rannapalli suuruse tehiskaaslasega ning selle lennutamine orbiidile tähistas kosmoseajastu algust.

Teised riigid ei osanud seda üldse oodata. USA saatis oma esimese Maa tehiskaaslase orbiidile alles 1958. aasta jaanuaris.

Esimene orbiidile lennutatud koer oli pärit tänavalt

Ainult kuu pärast Sputnik 1 orbiidile lennutamist saatis NSVL Maa orbiidile esimese koera. Tegu oli Moskva tänavakoeraga, kes kandis nime Laika.

Kahjuks suri Laika missiooni käigus ülekuumenemise tagajärjel.

Pluuto avastaja tuhk lennutati kosmosesse

Kääbusplaneedi Pluuto (1930) avastajaks peetakse Ameerika astronoomi Clyde Tombaugh’i. Mehe üheks sooviks pärast surma oli see, et tema tuhk saadetaks kosmosesse. Tombaugh suri 1997. aastal, kuid tema tuhk lennutati maailmaruumi alles 2015. aastal.

Kosmosesse on saadetud ka hulgaliselt ahve

Esimene ahv saadeti kosmosesse 1948. aastal New Mexicost rakett V2ga. V2 on esimene teadaolev inimese loodud objekt, mille lennutrajektoori kõrgus ulatus kosmosesse. 

Reesusahv, kes kandis nime Albert I, jõudis oma kosmosereisi ajal umbes 63 kilomeetri kõrgusele. Ta lämbus tehnilise tõrke tõttu.

Kosmosesse on lennutatud pärast Albert I veel hulgaliselt ahve.

Allikas: History Extra