Soomes sai nelja-aastane laps karuputkelt tõsiseid põletushaavu (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärsia karuputk
Pärsia karuputk Foto: Vida Press

Soomes sai nelja-aastane laps pärast pärsia karuputkega kokkupuutumist tõsiseid põletushaavu, üldjuhul jäävad saadud armid inimese kehale kogu eluks.

Väikesel tüdrukul ilmnesid sümptomid alles järgmisel päeval, kui perekond veetis aega rannas. Seetõttu arvati esialgu ka, et tegu on päikesepõletusega. Kui punased laigud läksid aga hullemaks, siis viidi tüdruk arsti juurde, vahendab yle.fi.

Arstid tegid kiiresti kindlaks, et tegu on hoopis putkepõletusega. Põletushaavad muutuvad aga järjest valulikumaks ning hetkel on tüdrukul diagnoositud teise astme põletus. Kõige suuremat põletust oleks andnud vältida, kui kokkupuude karuputkega oleks kohe tuvastatud ning seejärel oleks laps vähemalt 10 kuni 20 minutit duši all olnud.

Pärsia karuputk kuulub koos hiid- ja Sosnovski karuputkega Euroopa invasiivsete taimeliikide nimekirja ning ka Eestis käsitletakse teda sarnaselt. Ehk, et need  kolm liiki on ohuks meie looduslikele liikidele ja inimesele, sõnas Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk.

Värskete taimeatlase andmete põhjal pärsia karuputke meie looduses ei esine. Küll on teda aga müüdud poes ilutaimena veel mõningad aastad tagasi, kuid eksitust märgati kiiresti ning taime olid jõudnud soetada endale vaid üksikud inimesed.

Vunk selgitas, et kui karuputke taime mahl satub nahale, kaob naha päikesekaitse ja tekivad väga koledad ja tugevad põletushaavad, mis võivad taastekkida veel mitmel järgmisel aastal.

«Suurema riskiga on lapsed (taimed on suured ja atraktiivsed, nende tihnikus võib olla põnev onni teha) ja muruniitjad, kui taimed murus kasvavad. Niitmine ei hävita taimi, vaid hoiab kasvu väiksema,» kinnitas Vunk. Keskkonnaametil puuduvad täpsed andmed karuputke mahlaga kokkupuute järel tekkinud põletuste arvu kohta, kuid kuna riik on karuputke võõrliikide tõrjet tellinud üle Eestiliselt juba 2009. aastast ja inimeste teadlikkus on oluliselt tõusnud, siis on põletusi saanud inimeste hulk loodetavasti vähenenud.

Tõrje eesmärgiks on vähendada nii inimesele kui ka kodumaisele loodusele ohtlike karuputkede levikut Eestis. Tõrje toimub karuputketaimede herbitsiidiga pritsimise, väljakaevamise ning õisikute eemaldamise teel. Tõrje toimub üle Eesti, olenemata karuputkekolooniate kasvumaa omandivormist või sihtotstarbest.

2017. aastal tellib Keskkonnaamet tõrjetöid 2296 hektaril. Tõrjetööd kestavad augustini, vajadusel septembrini.

 Karuputke tõrje on vastutusrikas töö, kuna mingil juhul ei tohi lubada uutel seemnetel valmida ja mulda jõuda, sest sellisel juhul on varasem tõrje olnud tühi töö. Eesmärk on kurnata maa sees olevad seemned ehk seemnepank, mis säilib väga kaua ja mitte lasta uusi seemneid juurde tekkida.

Keskkonnaamet kutsub karuputketõrjesse panustama ka maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi ning seda just nende kolooniate puhul, mille tõrjet riigihangetega ei ole tellitud. Kui järgida soovitusi ja tõrjumise põhitõdesid, on vaja vaid järjekindlust, pealehakkamist ning kannatlikkust. Suurema koloonia nõrgendamine võtab aega – olulist karuputketaimede hulga vähenemist näeb alles nelja-viie aasta pikkuse tõrjetsükli järel.

Nõuanded ise putke tõrjumiseks:

  • kata taimemahlaga kokku puutuda võivad kehaosad veekindla riidega või vähemalt kata need kinni;
  • kasuta kummikuid, kummikindaid ja võimalusel kaitseprille;
  • peale tõrjetööd võta riided ära ettevaatlikult, sest kui need on taimemahlaga koos, võid sellega endiselt kokku puutuda;
  • oht põletuste tekkeks on päikeselise ilmaga, kuid see sõltub ka päikese intensiivsusest ja inimese enda tundlikkusest. Mahlaga kokku puutunud koht pese puhta jaheda veega ja hoia päikese eest varjus;
  • põletuse tekkimisel pöördu arsti poole.

Märksõnad

Tagasi üles