/nginx/o/2016/12/07/6152453t1h2894.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/07/05/6860083t1hce75.jpg)
Inimesed jõudsid Euroopasse alles 60 000 aasta eest, mistõttu tekitab segadust see, kuidas sai inimese DNA jõuda neandertallase fossiili, mis on pärit 124 000 aasta tagusest ajast.
Inimesed seksisid neandertallastega juba 200 000 aasta eest (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvatavasti toimus juba rohkem kui 219 000 aastat tagasi esimene inimeste migratsioon, millest meil varem aimugi ei olnud ja mis tasapisi hakkab endalt saladuseloori tõstma, vahendab New Scientist.
Seni teadsime, et tänapäeva inimeste eelkäijad tulid neandertallastest ja Denisova inimestest. Kui neandertallased ja denisovlased püsisid Euraasias, siis modernsed inimesed jäid Aafrikasse, kuni nad lõpuks 60 000 aastat tagasi samuti Euroopasse tulid.
Selle kohta on piisavalt tõendeid, et neandertallased ja inimesed 50 000 aastat tagasi ühte heitsid. «Kõik teavad, et neandertallased andsid meile geene,» sõnas Max Plancki inimajalooteaduse instituudi doktorant Cosimo Posth.
Saksamaalt leitud reieluu uuringust selgus aga, et neandertallaste ja inimeste vaheline seksielu sai alguse palju varem. Segunemine oli piisavalt ulatuslik selleks, et asendada suur osa neandertallaste mitokondrilisest DNAst. Müstilisel kombel on mitokondriline DNA neandertallaste luudes sarnasem tänapäeva inimese oma kui Denisova inimesega.
Posth ja ta kolleegid võrdlesid teiste neandertallaste ja leitud reieluu mitokondrilise DNA erinevusi ja kasutasid mutatsiooni määra arvutamaks, et luu on umbes 124 000 aastat vana. Selle lähenemise tõttu said nad ka aru, et see neandertallane lahkus oma seniste liigikaaslaste juurest millalgi 316 000 kuni 219 000 aastate vahemikus. Sellele vaatamata, on tal olemas inimese DNA võtmeelemendid.
See tähendab, et inimeste eelkäijad pidid neandertallastega ühte heitma juba rohkem kui 219 000 aastat tagasi ja seetõttu pidid nad ka Aafrikast Euroopasse tulema oluliselt varem, kui seni arvati.
«Me saame üha enam aru, et tänapäeva ja arhailiste inimeste ajalugu on palju keerulisem, kui me seda näiteks kümme aastat tagasi arvasime,» sõnas uurimismeeskonna liige Fernando Racimo. Nende hinnangul on varasem migratsioon kooskõlas ka arheoloogiliste väljakaevamistega, mis tõstavad esile sarnasusi Aafrika ja Lääne-Euroopa vahel. «Huvitav oleks analüüsida mitut erinevat juhtlõnga ja vaadata, kas ja kuidas olid mandrid omavahel ühenduses ning kas lisaks geenidele jagati ka kultuurilist infot,» sõnas Posth.
Nende tulemuste põhjal võib ka väita, et neandertallastel oli palju suurem geneetiline mitmekesisus ja arvukus, kui keegi seni on arvanud. Selle uuringu põhjal saame paremini aru, kes neandertallased liigina olid, sõnas Cambridge'i ülikooli esindaja Toomas Kivisild. Varasemad tööd, kus on uuritud neandertallaste mitokondrilist DNAd, viitavad, et neid oli väga vähe ja nende geneetiline mitmekesisus oli väike, kirjeldas Kivisild.