/nginx/o/2017/07/04/6857015t1h05e8.jpg)
Neljas juuli on Ameerika Ühendriikides kindlasti üks olulisematest pidupäevadest. Mida sel päeval uhkete paraadide ja ilutulestikega aga meenutatakse ja tähistatakse?
Küsimus ajaloost: miks tähistavad ameeriklased 4. juulit nii suurejooneliselt? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ameerika Ühendriikides tähistatakse täna iseseisvuspäeva. Täpselt 241 aastat tagasi ehk 1776. aastal võeti vastu nimelt iseseisvusdeklaratsioon, millega kuulutati 13 Põhja-Ameerika kolooniat iseseisvaks ja loodi Ameerika Ühendriigid.
On vähetuntud fakt, et tegelikult hääletas kongress iseseisvuse poolt juba kaks päeva varem ehk 2. juulil, vahendab Encyclopedia Britannica. Kuna iseseisvusdeklaratsiooni sõnastuse üle arutati veel paar päeva ning dokument tehti avalikuks just 4. juulil, siis tähistatakse tänini iseseisvuspäeva just sellel kuupäeval.
Üks riigi rajajatest, John Adams ütles 1776. aasta 2. juulil: «See päev saab olema meeldejäävaim Ameerika ajaloos.» Adams eksis küll kahe päevaga, aga iseseisvuspäeva tähistatakse suurelt ka tänapäeval.
Ajaloolased on pikalt arutanud selle üle, kas iseseisvusdeklaratsioonile kirjutati üldse 4. juulil alla. Kuigi Thomas Jefferson, John Adams ja Benjamin Franklin ütlesid, et nemad allkirjastasid dokumendi 4. juulil, on suurem osa ajaloolastest jõudnud järeldusele, et allkirjad pandi alla peaaegu kuu aega hiljem, 2. augustil.
Iseseisvusdeklaratsioonile eelnes omajagu sündmusi. Pärast Seitsmeaastast sõda (1756–1763) tervnesid suhted Suurbritannia kuningriigi ja Ameerika kolooniate vahel, kirjutab History.
Suurbritannia võimu all oli pea kogu Põhja-Ameerika. Pärast kurnavat sõda suurendati kolonistide maksukoormat ja piirati nende majanduslikku arengut. Sellest ajendatuna tekkis mitu Suurbritannia vastast liikumist.
1774. aasta septembris kinnitasid kolooniad lojaalsust Suurbritanniale. Seni, kuni pole tühistatud kolooniate arengut piiravad seadusi, kutsuti üles boikoteerima aga Briti päriolu kaupu.
Olukord muutus järjest pingelisemaks. Suurbritannia valitsus üritas kolonistidelt relvi ära võtta ja vahistada nende juhte. 1775. aasta aprillis tehti selline katse Massachusettsis, mis ajendas iseseisvussõja puhkemise.
13 kuud hiljemad kirjutati alla iseseisvusdeklaratsioonile. Iseseisvussõda lõppes aga alles 1783. aastal Pariisi rahu sõlmimisega. Suurbritannia tunnustas sellega Põhja-Ameerika kolooniate iseseisvust.