Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/30/6832237t1hbc4b.jpg)
Antropoloog Raili Allmäe uuris oma doktoritöös esimest korda Eesti keskmise ja noorema rauaaja matusepaikadest kogutud põlenud inimsäilmeid.
Arvestades, et Eesti ajaloos oli põletusmatus pikka aega – pronksiajast muinasaja lõpuni – üsna tavaline lahkunute siitilmast ärasaatmise vorm, võib näida üllatav, et seni ei teadnud arheoloogid ja antropoloogid sedagi, kui palju inimesi sellistesse matusepaikadesse oli maetud.