Suur põleng, mis hävitas Tallinnas asuva palee

Peeter esimese linnapalee. Foto: Tallinna linnaarhiiv

Täna 260 aastat tagasi, suvisel peetripäeval, 29. juunil 1757 põles ära Tallinnas asuv Peeter Esimese linnapalee.

Peeter I linnapalee oli esimene suur uusehitis Tallinnas peale Põhjasõda, see oli kolmekordne mansardkatusega, peaaegu terves ulatuses kellerdatud hoone. Olles välisarhitektuurilt küll üpris tagasihoidlik, meenutades pigem suurt härrastemaja kui lossi, oli see mahult suurim linna kõigist härraselamutest, kirjutab Tallinna linnaarhiiv oma blogis.

On oletatud, et linnapalee arhitektiks oli Peeter I peaarhitekt Domenico Trezzini või keegi tema abilistest. Oma konfiguratsioonilt ja katusekujult oli hoone Tallinnas täiesti erandlik, lähtudes ilmselt prantsuse barokklossi klassikalisest 3-tiivakavatisest, kus eenduvate külgtiibade vahele jäi peafassaadi esine avatud õu – lossi paraadõu.

Pärast Peeter I surma jäi tema linnapalee osaliselt kasutusele vene garnisoni laste koolimajana. 1756. aastal kavandati hoone põhjalikku kapitaalremonti. 29. juunil 1757 süttis aga palee Peeter I-le pühendatud peetripäeva ilutulestiku käigus põlema ja hävis koos teiste sama kvartali hoonetega.

Katus vahelaed ja kõik teised vanad puitkonstruktsioonid põlesid ära, püsti jäid vaid kivist seinad. Hoone põhjapoolsemast tiivast on säilinud või hiljem ära kasutatud vaid esimese korruse seinu.

Pärast tulekahju seisis linnapalee ligi 30 aastat varemeis. Mitmed taastamiskavad ei leidnud rahastamist. Kuni Palee varemeile 1786. aastal ehitati arhitekt Johann Caspar Moori projekti järgi klassitsistlikus stiilis  tolli- ja pakkhoone. Tollihoone on üks esimesi varaklassitsistlikke ehitisi Tallinnas. 

Pärast Tolliameti hoone valmimist 1875. aastal Tallinna Vanasadamas, jäi vana tollihoone kasutusele tolliametnike elumajana ja koolina. Pikk 69/Tolli 1 maja oli üle 100 aasta kasutusel koolimajana (alates Katarina II Tallinna linnakoolist 1889. aastal ja lõpetades Tallinna õmbluskooliga, mis likvideeriti 1993. aastal).