Yellowstone’i «supervulkaani» tabas ühes nädalas 450 maavärinat

Yellowstone'i rahvuspark. Foto: MARK RALSTON/AFP/Scanpix

12. juunil alguse saanud tõugete seeria kulmineerus 4,5 magnituudilise värinaga. Teadlased monitoorivad piirkonna seismoloogiat kõrgendatud tähelepanuga, vahendab Forbes.

USA Yellowstone’i rahvuspargi keskmes asuv Yellowstone’i järv on tegelikult osa hiiglaslikust kaldeerast – vulkaanisuust, mis vaid ootab järgmist tugevat purset. Geoloogide arvutused on näidanud, et selle pursked võivad olla piisavalt tugevad, et tuua kaasa ülemaailmselt katastroofilisi tagajärgi. Seetõttu tuuakse Yellowstone’i tingipeale välja kui üht paremat näidet eriti ohtlikust nn «supervulkaanist.»

Ometigi kinnitavad teadlased, et juuni keskpaigas toimunud tõuked ei tähenda nagu oleks vulkaan õige pea purskama hakkamas. Selle ümber on paigaldatud terve hulk monitoorimisseadmeid, mille abil on võimalik hinnata piirkonna seismoloogilisi muutusi ja ennustada võimalikke purskeid.

Nende abil kogutud andmete põhjal hindavad USA geoloogiateenistuse teadlased, et toimunud maavärinate põhjuseks pidi olema läbi maa-aluste kanalite voolav magma, mis põhjustas maakoore kivimite kokkuvarisemise. Suurema osa värinate kolle asus vähem kui 15 kilomeetri sügavusel. Tõenäoselt tõi ühe kivimi purunemine endaga kaasa ka teiste lõhenemise ja seega ka uued tõuked.

Samuti ei ole viimane värinate seeria midagi uut. Viimati tabasid võrreldavad tõuked piirkonda 2010. aastal. Vulkaani viimased teadaolevad purskamised toimusid 2,1 milonit, 1,3 miljonit ja 630 000 aastat tagasi. Arvestades nende sündmuste teatavat perioodilisust võib oletada, et millalgi toimub ka järgmine suurem purse, kuid selle täpne ennustamine käib tänapäeva teadusele veel üle jõu.

Geoloogiateenistuse arvutused näitavad siiski, et lähema aasta aja jooksul on purske toimumise tõenäosus 1:730 000. Plahvatuse korral kattuks tuhaga aga pea kogu USA mandriosa, mitmel pool ulatuks tuhakihi paksus koguni mõne meetrini.