Avastusruumi jagub: Päikesesüsteemis võib olla veel kümneski planeet

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Päikesesüsteemis võib olla mitte üks, vaid koguni kaks seniavastamata planeeti.
Päikesesüsteemis võib olla mitte üks, vaid koguni kaks seniavastamata planeeti. Foto: HO/AFP/Scanpix

Kuyperi vööna tuntud piirkonnas asuvate veidrate jäiste objektide liikumine võib olla tingitud senitundmata Marsi-suuruse planeedi olemasolust.

Kui keegi arvas, et Pluutolt planeedistaatuse ära võtmisega sai Päikesesüsteemi struktuuri osas kõik selgeks, siis nüüd näib, et selgusest on asi aina kaugemale triivimas.

Möödunud aasta jaanuaris teatasid California Tehnikaülikooli teadlased Mike Brown ja Konstantin Batõgin avalikult, et nende arvutuste järgi peab kusagil kaugel Neptuuni taga eksisteerima veel üks hiiglaslik planeet. Nende loogika järgi ei saa miski muu selgitada mitmeid Päikesesüsteemi dünaamika iseärasusi.

Üheksanda planeedi debati juured ulatuvad tegelikult ajas kaugemalegi, mistõttu ei ole Browni ja Batõgini ennustus otseselt ennekuulmatu. Kuniks seda aga vaatlustega kinnitatud ei ole, jääb ametlikuks planeetide arvuks siiski kaheksa.

Nüüd aga on grupp Arizona Ülikooli teadlasi käinud välja veelgi ootamatuma teooria – lisaplaneete võib olla veelgi. Täpsemini hindavad nad enda mudelarvutuste põhjal, kus kusagil kaugel Neptuuni taga asuvas Kuyperi vöös peab leiduma veel üks planeet. Kui üheksas planeet on hinnatud Jupiteri ja Neptuuniga võrreldavaks hiiglaseks, siis oletatav kümnes kivi Päikesest peaks olema ligikaudu Marsi-suurune, ehk siis väiksemgi kui Maa.

Oma uuringus tuginevad Kathryn Volk ja Renu Malhotra Arizona Ülikoolist just nimelt Kuyperi vöö väiksemate objektide veidratele orbiitidele. Nimelt on iga kosmoses liikuva objekti orbiit selgitatav teiste taevakehade mõjuga ning hüpoteetiline kümnes planeet selgitaks nende väikeste Pluutoga sarnaste kivikehade liikumist, sealhulgas nende tiirlemise tasapinna nurka planeetide tasapinna suhtes, pea täiuslikult.

Kui kümnes planeet tõepoolest eksisteerib, siis on ta tõenäoselt umbes Marsi-suurune (0,53 Maa raadiust). Sellisel juhul on planeet tõenäoselt miljardeid aastaid tagasi Päikese gravitatsioonivälja «kinni» jäänud Päikesesüsteemi-väline maailm.

Kümnenda planeedi olemasolu ei välista ka üheksanda otsijad Batõgin ja Brown.

«See on väga huvitav idee, mis vajab tähelepanu,» ütles New Scientistile Batõgin, kuigi oletatava suuruse ja kauguse tõttu on tema sõnul ebatõenäoline, et planeet seni ühelegi astronoomile silma ei ole jäänud.

Nii lähedal asuva planeedi märkamatuks jäämine teeb skeptiliseks ka teisi teadlasi, nagu näiteks Côte d’Azur’i Observatooriumi teadurit Alessandro Morbidelli, kelle sõnul võivad orbiitide veidrused olla seotud ka üheksanda planeediga.

Kümnenda planeedi olemasolu kohta võib lisaandmeid oodata muu hulgas ka Kuyperi vööd moodustavate objektide edasise uurimise käigus.

Märksõnad

Tagasi üles