K, 1.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lootustandev: ühe maailma ohustatuma kaslase arvukus on taas tõusuteel

Kaur Maran
Lootustandev: ühe maailma ohustatuma kaslase arvukus on taas tõusuteel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Amuuri tiiger Primorski hoiualal.
Amuuri tiiger Primorski hoiualal. Foto: Vitaliy Ankov/Sputnik/Scanpix

Maailma Looduse Fondi WWF andmetel on tiigrite looduslik arvukus kasvanud viimase kuue aastaga 3200 isendilt 3900ni, vahendab The Guardian.

Amuuri tiiger (Panthera tigris altaica) on tiigri alamliik, kelle elualaks on peamiselt Venemaa Kaug-Idas asuvad Sihhote-Alini mäed, lisaks on väike asurkond olemas ka Primorski krai edelaosas ja Habarovski oblastis. Kunagi oli liik levinud laialdaselt ka Korea poolsaarel, Kirde-Hiinas ja Mongoolias, kuid aegamööda on nende arvukus nii nagu ka pea kõigi teiste tiigri alaliikide oma oluliselt vähenenud.

Vaid üks näitlik lugu

Veebruaris avastati Venemaal Lutšegorski linnas parkiva auto alt noore emase tiigri surnukeha. Kohale kutsutud looduskaitsebioloog Pavel Fomenko tegi kindlaks, et leitud loom oli jäänud looduses kinni inimese seatud püünisesse. Enda päästmise nimel oli ta läbi närinud enda jala ja tõenäoselt auto alla varju põgenenud. Vigasena ei suutnud ta aga piisavalt edukalt jahti pidada ja suri lõpuks nälga.

«Sellise loo kuulmine on alati valus. See oli nii ilus tiiger,» ütles Fomenko The Guardianile.

Selliste elust pärinevate tõsiste lugudega loodab WWF tõsta teadlikkust loomade raskest olukorrast ja aidata seega kaasa ka tiigrite arvukuse taastamisele. Sihiks ei ole mitte vaid tiigrite arvukuse kahanemise peatamine, vaid varasema taastamine vähemalt mõnedes piirkondades  selle täies varasemas mahus. Aastaks 2022 tahavad liigikaitsjad jõuda 6000 looduses elava isendini.

Just amuuri tiigrid on WWFi andmetel üks vähestest alamliikidest, kelle puhul on viimaste aastate lõikes paista õrna populatsiooni tugevnemist. Statistika näitab, et maailm on kaotanud veidi enam kui sajandiga üle 97 protsendi oma tiigritest. Suurest tänu salaküttimise vastaste meetmete kasutuselevõtule on nende arvukus aga viimase kuue aasta jooksul kasvanud 3200 isendilt 3900ni.

Edasise kasvu tagamine võib aga osutuda keeruliseks, kuna üheks tiigrite kadumise põhjuseks on konflikt inimestega ning inimeste arvukus on nende asualadel püsivalt kasvanud. Näiteks on Amuuri tiigrite eluala vähenenud vahemikus 2006-2014 koguni 40 protsenti. Hinnanguliselt oli aastal 2010 koguni 70 protsendi Amuuri tiigrite surmade taga inimesed. Neist enamik on omistatavad salaküttidele, kes kasutavad metsadesse välja jõudmiseks metsaveokitele rajatud teid.

Võrreldes teiste tiigritega on Amuuri alamliik võrdlemisi heas olukorras. 1930. aastatel langes nende arvukus vaid 20 kuni 30 isendini, jõudes praktiliselt väljasuremise läveni. Tänu Fomenko ja teiste liigikaitsjate tööle elab tänaseks looduses juba üle 500 looma.

Fomenko sõnul ei ole kasvava populatsiooni tingimustes inimestega konfliktide tekkimise kartusel alust. «Tiigrid on võimsad loomad, nad on kaunid, nad on täiuslikud. Ning nad saavad inimestega koos eksisteerida,» ütles ta The Guardianile.

Märksõnad
Tagasi üles