Lugeja küsib: kas Eestis leidub vulkaane? (3)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Selliseid vulkaane nagu  Stromboli (Itaalias) Eestis ei leidu.
Selliseid vulkaane nagu Stromboli (Itaalias) Eestis ei leidu. Foto: SIPA/Scanpix

Loodusgeoloogia portaali toimetusega võttis ühendust üks noor lugeja, kes uuris, kas Eestis on vulkaane. Võime rahuliku südamega kinnitada, et Eestis vulkaane ei ole.

Samas, kui vaatame Eesti kaarti, siis leiame Ida-Virumaalt Vulkaani nimelise katastriüksuse. Sellel asub Eesti oma mänguvulkaan – Kukruse aherainemägi, mis on juba aastakümneid tasapisi seestpoolt põlenud ja vulkaanimoodi tossu välja ajanud. Miks? Sest omal ajal ladustati mäkke koos aherainega suur hulk põlevkivi, mis suurenenud rõhu all iseenesest süttis. Tegu veidi sarnase olukorraga nagu niiskes heinakuhjas. Selle pikaldase põlemise ja tossamise tagajärjel on kohalikud elanikud mäge ikka vulkaaniks hüüdnud. Nõnda sai ka katastriüksus sama nime.

Kukruse tuhamäge võib nimetada mänguvulkaaniks. Foto Georg Kõrre/Postimees
Kukruse tuhamäge võib nimetada mänguvulkaaniks. Foto Georg Kõrre/Postimees Foto: GEORG K6RRE/

Päris oma vulkaanid

Tõenäoliselt Eesti alal on olnud vulkaane, kuid vulkaaniliselt aktiivsem periood leidis aset väga ammu. Orienteeruvalt 1,5 miljardit aastat tagasi tungis tänapäevase Läänemere piirkonnas magma maapõues aeglaselt ülespoole. See põhjustas omakorda kivimikihtides venituspingeid, mille tagajärjel tekkisid erinevad lõhed, mis omakorda täitusid ülespoole kerkiva magmaga. Mõnes piirkonnas võis magma kerkida nii kõrgele, et tekkisid vulkaanid. Mingil hetkel protsessid lõppesid ja magma tardus. Aeglase jahtumise tagajärjel tekkisid rabakivigraniidid, mis on säilinud tänapäevani ja tõestavad, et Eesti alal võisid asuda vulkaanid. Sellele viitavad vulkaanilist päritolu kivimid Soome lahes Suursaare ja Saaremaal Undva aluskorras.

Tagasi üles