TÄNA AJALOOS ⟩ Sündis arvutiteaduse traagilise saatusega isa

Alan Turing Foto: AFP / Scanpix

1912 – sündis briti matemaatik, loogik, informaatik ja krüptoloog Alan Turing.

Turing on matemaatika ja arvutiteaduste üks olulisemaid suurkujusid, kui mitte suurim. Oma eluajal ei saanud ta aga kuigi kuulsaks ja hukkus kitsarinnalise ajastu karmide reeglite tagajärjel.

Teise Maailmasõja ajal osales Turing salajases Bletchley Parki koodimurdjate rühmituses. Suuresti tänu tema teenetele suutsid britid murda sakslaste Enigma masina koodid ja päästa tuhandete, kui mitte miljonite inimeste elud.

Pärast sõda töötas Turing välja nõndanimetatud Turingi masina kontseptsiooni, mis kirjeldas erakordse keerukusega arvutilogaritme ja pani paika ka tänapäevaste arvutite aluseks oleva kahendsüsteemi. Londoni Rahvuslikus Füüsikalaboris töötas Turing välja ühe esimese programmeeritava elektronarvuti ja astus esimesed sammud tehisintellekti loomise suunal. Tehisintellekti ja inimese eristamiseks töötas ta välja ka tema enda järgi nimetatud Turingi testi. Elu lõpu poole hakkas ta tegelema matemaatilise bioloogiaga.

Kogu oma elu küllaltki avalikult homoseksuaal olnud Turingi elu võttis traagilise pöörde 1952. aastal, kui üks tema lühiajaline armuke üritas korraldada matemaatiku majja sissemurdmist. Oma kodu kaitsmiseks kutsus Turing politsei. Uurimise käigus tunnistas ta häbenemata, et oli potentsiaalse vargaga enne intsidenti maganud.

Tollal oli homoseksuaalsus Ühendkuningriigis ebaseaduslik ja nii Turing kui ka tema majja sisse murda üritanud Arnold Murray said sellekohase süüdistuse. Kohus andis Turingile valida vanglakaristuse ja keemilise kastreerimise vahel. Teades, et ei elaks vangis viibimist üle, valis Turing viimase variandi.

Pärast süüdimõistmist ei saanud ta aga edasi töötada pea üheski senises töökohas. Ajaloolased on oletanud, et niigi süvenevale depressioonile andsid lisa sissesöödud hormoonid.

Alan Turingi surnukeha leiti 8. juunil 1954. Turing sooritas enesetapu süües mürgitatud õuna.

Süüdimõistev kohtuotsus jäi jõusse ka pärast homoseksuaalsuse ja homoabielude seadustamist. Briti valitsus peaminister Gordon Browni isikus vabandas matemaatiku kohtlemise eest alles 2009. aastal, 2013. aastal andis kuninganna Elisabeth II Turingile postuumselt armu.

Alan Turingi järgi on nimetatud ka arvuti-Nobeliks peetav Turingi preemia.

23. juuni sündmused Eestis:

1197 - Eestis oli päikesevarjutus. Eestlased süüdistasid valguse ootamatus kadumises piiskop Theodorich’i, kes olevat päikese ära söönud.

1846 – Rakveres avati kolleegiumi assessori ja rüütli Adam Gottliebi Zeeh' testamendi täitmiseks Emilie-nimeline tütarlaste 3-aastase õppeajaga algkool.

1880 – Tallinnas algas 25. juunini kestnud III üldlaulupidu.

1892 – Eestis jõustus uus linnaseadus

1919 – Eesti Vabadussõda: Eesti väed purustasid Võnnu (läti keeles Cesise) all Landeswehri väed.

1933 – Tallinnas algas 25. juunini kestnud X üldlaulupidu.

1933 – Läti president Alberts Kviesis saabus Eestisse visiidile.

1934 – Esmakordselt tähistati Võnnu lahingu aastapäeva ametliku Võidupühana.

1972 – Tallinnas toimus 24. juulini kestnud III koolinoorte laulu- ja tantsupidu.

1988 – Kingissepa linnale anti tagasi ajalooline nimi Kuressaare.

1990 – taasavati Lohusuu lahingu mälestussammas.

1990 – Tõrvas taasavati Vabadussõja mälestussammas.

1991 – Väike-Maarjas taasavati Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas.

1992 – taasavati Kursi Vabadussõja mälestussammas.

Ja maailmas:

1990 – sündis vene luuletaja Anna Ahmatova.

1894 – Sorbonne'is asutati Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

1940 – Adolf Hitler tegi hommikul lühiajalise kiirvisiidi hõivatud Pariisi tutvumaks linna vaatamisväärsustega. Teda saatsid Albert Speer ja mõned teised arhitektid.

2016 – Suurbritannias toimus referendum Euroopa Liidu liikmelisuse küsimuses. 51,9 protsenti hääletanutest pooldas Euroopa Liidust lahkumist, 48,1 protsenti liitu jäämist.