/nginx/o/2017/06/22/6806859t1h654e.jpg)
Siinsed maahärrad polnud tihtipeale keisriga kohtunudki, vältisid sõjalisi ja maksukohustusi, kuid kasutasid keisri autoriteeti omavahelises rivaalitsemises ja poliitikas, vahendab ERR Novaator
Doktoritöö kirjeldas Vana-Liivimaad suure Rooma keisririigi osana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eemalt Euroopast vaadati Liivimaad kui katoliku kristlaskonna äärealal asunud ning usuvaenlaste poolt ohustatud piirkonda, annab Novaator edasi Mihkel Mäesalu äsja Tartu ülikoolis kaitstud doktoritööd «Liivimaa ja Püha Rooma keisririik 1199–1486.»
Tegemist oli regiooniga, mille maahärrad ise soovisid olla osa Püha Rooma keisririigist. Nad kasutasid keisri autoriteeti ära omavahelises rivaalitsemises, püüdes valitseja käest saadud ürikute toel tagada oma härrusõiguste püsimise ning legitimeerida oma poliitilist tegevust. Samas ei soovinud nad keisririigi poliitikas kaasa rääkida ega kanda keisririigi ees sõjalisi või maksukohustusi.
Kuidas Vana-Liivimaa ja Rooma Keisririigi suhted arenesid ja toimisid, võib lähemalt lugeda ERR Novaatori originaalloost.