/nginx/o/2017/06/22/6806565t1h9d1d.jpg)
TTÜ teadlased, eesotsas dotsent Urmas Arumäega, on viimased neli aastat koos Helsingi Ülikooli kolleegidega uurinud võimalusi neurodegeneratiivsete haiguste raviks.
TTÜ teadlased lähenevad läbimurdele Parkinsoni tõve ravis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nüüdseks on uurimus koostöös Helsingi ülikool biotehnoloogia instituudi professori Mart Saarma juhitud uurimisrühmaga jõudnud vaheetappi.
Teadustöö käigus keskenduti kahe valgu molekuli - MANF ja CDNF - funktsioneerimise uuringutele.
:format(webp)/nginx/o/2017/06/22/6806923t1h0a84.jpg)
«Nende molekulide näol on tegemist unikaalsete raku surma peatavate ehk elu alal hoidvate valgumolekulide ehk faktoritega, mis on praegu kõige lubavamad kandidaadid Parkinsoni tõve, aga tõenäoliselt ka muude degeneratiivsete haiguste raviks. Nende toimemehhanismi mõistetakse seni veel ebapiisavalt», selgitab uuringut juhtiv TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituudi närvirakkude elu- ja surmamehhanismide uurimisrühma juht, dotsent Urmas Arumäe.
Parkinsoni tõve käigus hakkavad närvirakud teatud ajupiirkondades seni veel seletamata põhjustel massiliselt hävima, põhjustades vastava aju osa funktsioonide järkjärgulist peatumist. Selle tagajärjel halveneb oluliselt kogu inimese elutegevus kuni saabub surm. Parkinsoni tõve tekkimise põhjused on tänapäeva meditsiinis siiamaani selgusetud ning ravi puudub. Ainsa leevendusena suudetakse haiguse levikut aeglustada.
Helsingi Ülikoolis tehtud loomkatsed lubavad kinnitada, et MANFi ja eriti CDNFi molekulide viimine selliste loomade ajju, kus Parkinsoni tõve laadne kahjustus on juba kaugele arenenud, mitte ainult ei pidurda haiguse kulgu, vaid hakkab organismi ka ravima ja neuroloogilisi kahjustusi parandama.
Tulemused näitavad, et CDNF on osutunud praegu parimaks ravimikandidaadiks Parkinsoni tõvega võitlemisel. Kui ka kliinilised katsed ravimi toimet kinnitavad, on tegemist tõelise läbimurdega neurodegeneratiivsete haiguste ravimises.
«Kui teiste kudede surnud rakud taastuvad, siis valdav osa hävinud närvirakke ei taastu kunagi. Meie uurimistöö peaeesmärk oli mõista MANF ja CDNF valgufaktorite toimemehhanismi. Tegemist on unikaalsete molekulidega, mille toimemehhanism ei sarnane ühegi teise valgu omale. Nad võivad neuroneid kaitsta nii raku sees kui ka väljaspool rakku – teisi selliseid «kahepaikseid» faktoreid ei tunta. Kummagi faktori täpse toimimisviisi üksikasju mõistetakse siiani veel aga väga vähe,» ütles dotsent Arumäe.
Uurimistöö käigus tehtud katsetega selgitati välja kaks MANFi valgumolekuli piirkonda, mis on vajalikud, mõistmaks, kuidas see raku elu alal hoiab. Avastusega tehti hüpe MANF ja CDNF valgumolekulide toimimise mõistmises – nüüd teatakse paremini, kuidas need äärmiselt paljutõotavad ravimikandidaadid töötavad.
«Selle uurimistööga liiguti tubli samm edasi ka teiste järjest enam levivate ja aeglase kuluga, kuid seni ravimatute haiguste, nagu näiteks diabeet, Alzheimeri tõbi, sclerosis multiplex, aga ka ajurabandus ja muud sellised, ravi suunas. Esimesed tulemused lubavad kinnitada, et MANF ja CDNF võivad ka nende ravis tõhusad olla,» lisas dotsent Arumäe.
Uurimistöö jätkub uue personaalse uurimistoetusega, mis kestab aastani 2020.