TÄNA AJALOOS ⟩ Nõukogude Liit okupeeris Eesti

ENSV lipp. Foto: Elmo Riig / Sakala

1940  – Punaarmee (90 000 meest) ületas Eesti piiri ehk faktiliselt Nõukogude Liit okupeeris Eesti. 

Eesti NSV kuulutati alles ametlikult välja küll 21. juulil 1940 Riigivolikogu II koosseisu otsusega, kuid sisuliselt oli 17. juuni just see päev, mil Eesti kaotas oma iseseisvuse. 

Teise maailmasõja algul ehk 1939. aastal jäi Eesti erapooletuks. Sama aasta septembris sõlmiti aga Nõukogude Liiduga vastastikuse abistamise leping, mis tõi Nõukogude väed Eestisse.

17. juunil 1940. aastal okupeeperis NSVL Eesti. Juulis kuulutati välja ENSV ning juba järgmisel päevas esitas Riigivolikogu NSV Liidu Ülemnõukogule «palve» Eesti NSV vastuvõtmiseks NSV Liitu. 

Sellele järgnesid tagakiusamised, massilised arreteerimised jne. 14. juunil 1941 viidi läbi esimene massküüditamine Siberisse. 

17. juuni Eestis: 

1762 – Venemaa keisririigi troonile tuli Katariina II, kes hakkas üles ehitama ühtse piiramatu keisrivõimuga riiki. See tähendas murrangut ka Balti aadli ja Vene keskvõimu suhetes

1857 – ilmus Perno Postimehe esimene number

1919 – valitsuse teadaanne Asutavas Kogus Landeswehri sõjast

1932 – algas Soome presidendi Pehr Evind Svinhufvudi visiit Eestisse

1932 – Vormsi saarel põles maha Sviby küla

1945 – Stockholmis asutati Eesti Organisatsioonide Liit

1950 – lõhuti Otepää Vabadussõja mälestussammas

1954 – paljud külanõukogud ühendati: varasema 641 asemel jäi alles 320

Ja maailmas: 

1397 – moodustati Taani, Rootsi ja Norra kuningriigi vaheline personaalunioon, Kalmari unioon

1916 – Ameerika Ühendriikide väed tungisid kindral John J. Pershingi juhtimisel  Mehhikosse

1925 – Genfi protokoll mürkgaaside ja baktervahendite sõjas kasutamise keelustamise kohta

1940 – NSVL väed ületasid Eesti, Läti ja Leedu piiri

1944 – Island kuulutas sõltumatust Taani kuningriigist ja kuulutati vabariigiks

1967 – Hiina teatas oma esimese vesinikpommi katsetusest