:format(webp)/nginx/o/2017/06/19/6798901t1h32ef.jpg)
Tänu popkultuurile levib viikingite eluolu ja välimuse kohta üsna palju valeinformatsiooni. Kas sa näiteks teadsid, et viikingid ei kandnudki sarvedega kiivreid nagu enamikes filmides näha võib?
Viis asja, mida sa ilmselt viikingite kohta varem ei teadnud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viikingid olid muinasskandinaavia päritolu meresõitjad, kelle õitseaeg (viikingiaeg) oli 8-10 sajand. Tegu oli osavate laevaehitajate ja meresõitjatega. On aga väga palju asju, mida tavainimesed selle põneva kultuuri kohta ei tea, kirjutab History.
/nginx/o/2017/06/19/6798907t1hb12f.jpg)
Viikingid ei kandnud sarvedega kiivreid
Pea igas filmis, on viikingitele pähe pandud uhkete sarvedega kiivrid. Tegelikult nad neid väga suure tõenäosusega aga ei kandnud. Ükski autentne allikas sellele igatahes ei viita. Ainuke ehtne viikingiaegne kiiver, mis on leitud, on samuti ilma sarvedeta.
Sarvedega kiivrite trendi juurutasid ilmselt romantismi ajastu kunstnikud 19. sajandil. Sarvedega kiivreid kandsid aga näiteks tükk maad enne viikingeid vananorra ja saksa preestrid tseremoniaalse kombetalituse ajal.
Nad pidasid lugu hügieenist
Väljakaevamiste käigus on vanadelt viikingialadelt leitud hulgaliselt loomaluudest- ja sarvedest valmistatud pinsette, habemenugasid, kamme ja kõrvapuhastajaid. Lisaks käisid viikingid vähemalt kord nädalas vannis – teised eurooplased pesid end tunduvalt harvemini.
Nad matsid surnuid koos laevadega
Viikingid pidasid oma laevadest suurt lugu ja sellepärast oli tõeline au koos sellega matmine. Arvati ka, et laev aitab surnul jõuda viimsesse puhkepaika.
Vaprad meresõitjad ja viikingipealikud maeti tihti koos oma laevaga ning kaasa pandi ka sõjarelvi, väärisesemeid ja mõnikord isegi ohverdatud orjasid.
/nginx/o/2017/06/19/6799063t1he5dd.jpg)
Naistel olid teatud õigused
Arvatakse, et viikingite naistel oli rohkem õigusi, kui teistel keskaja naistel. Sellest annavad märku näiteks naiste rikkalikud hauad. Nad võisid pärida ka vara, taotleda lahutust ja nõuda kaasavara abielu lõppedes.
Suur osa viikingitest tegeles talupidamisega
Valdav enamik viikingitest olid talupojad, mitte sõjamehed. Nad kasvatasid teravilja ja loomi ja elasid üsna rahumeelset elu. Röövretkede ja vallutamisega tegelesid vaid vähesed neist.