Mees, kes päästis miljonid inimesed näljast

Pildil USA agronoom Norman Ernest Borlaug. Foto: BILL MEEKS/AP/Scanpix

USA agronoom Norman Ernest Borlaug sai 1970. aastal Nobeli rahuauhinna maailmas näljahäda vähendamise eest. Kuidas ta seda aga tegi ja mis hinnaga?

Borlaug töötas aastatel 1944-1979 rahvusvahelise maisi- ja nisuaretuskeskuse juhatajana Mehhikos. Ta aretas seal saagikaid lühikõrrelisi teraviljasorte, mis panid kuuekümnendatel arengumaades aluse niinimetatud rohelisele revolutsioonile.

Võrreldes traditsiooniliste nisusortidega kulutas lühikõrreline vähem energiat kõrre kasvatamisele. Selle tulemusel oli nisusaak aga oluliselt suurem, kirjutab Forbes. Nisu vajas kasvamiseks aga hulga kunstväetist.

Tänu rohelisele revolutsioonile kasvas  nisutoodang Indias ja Pakistanis ligi kaks korda ning miljonid inimesed ei pidanud väidetavalt enam nälja käes kannatama.

Roheline revolutsioon tõi endaga kaasa aga ka mõned murekohad, näiteks ületootmise, kasu ebaühtlase jaotumise ja keskkonnakahju. Uute ja produktiivsete teraviljasortide kasvatamiseks kasutati loodusele kahjulikke nitraatväetisi ja pestitsiide,  pikaaegne kasvatamine tõi kaasa mulla kahjustumise jne.

Nendel põhjustel pöörduvad üha rohkemad põllumehed tagasi mahepõllumajanduse juurde. Selle käigus proovitakse suurendada või säilitada mulla viljakust ja kasutada looduslikke väetisi.

Norman Ernest Borlaug

Sündis 1914. aastal ja suri 2009. aastal

Kaitses 1942. aastal doktorikraadi taimepatoloogia ja geneetika alal.

Lisaks Nobeli rahuauhinnale on ta saanud USA presidendilt ka vabadusmedasi (1977), USA Kongressilt kuldmedali (2006) ja Indialt kõrge tsiviiltasu.