Millist informatsiooni annavad meile 23 Leedu hauakabelis lebanud muumiat?

Foto: Kiril Cachovski, Lithuanian Mummy Project, 2015

Tänu enam kui kahekümnele hästi säilinud muumiale, mis on pärit Vilniuses asuva kiriku krüptist, on teadlastel võimalik teha järeldusi selle kohta, milliste haiguste käes kannatasid inimesed kaks-kolm sajandit tagasi. 

Krüpti on aja jooksul maetud sadu surnukehasid, 23 neist olid aga mumifitseeritud – neil olid riided seljas, ning säilinud osaliselt isegi nahk ja siseorganid, kirjutab History. Alates 2012. aastast on teadlaste rühm neid hoolega uurinud.

Eelmise aasta lõpus teatasid Kanada teadlased, et nad leidsid ühelt lapsmuumialt (suremisaeg 17. sajandi keskel) vanimaid otseseid tõendeid rõugete kohta. Antud tõendid kirjutasid nii-öelda ümber kogu rõugeviiruse ajaloo.

Muumialt saadud DNA proovi abil pandi kokku terve uuritava viiruse genoom. Seejärel kõrvutati seda teiste teadaolevatega 20. sajandist – selgus, et need olid üsna sarnased. Need jagasid isegi ühist eellast, mis kujunes ilmselt välja ajavahemikus 1588-1645.

Varem arvati, et  rõugeviirus on alguse saanud juba muistse Egiptuse ajal. Võrreldud viirusetüved, mis osutusid sarnaseks, jätavad aga selle võimaluse, et rõugeviirus tekkis alles palju hiljem.

Surnukehasid hakati esimest korda uurima juba 1960. aastatel

Krüptis olevatele muumiatele hakati esimest korda suuremat tähelepanu pöörama Nõukogude Liidu ajal 1960. aastatel, kui kohtumeditsiini teadlane Juozas Albinas Markulis hakkas neid oma õpilastega uurima.

Neid huvitas see, kas seal on ka laipu Teise maailmasõja ajast. Nad tuvastasid umbes 500 surnukeha, millest 200 olid mumifitseeritud. Üsna varsti keelasid valitsusametnikud aga hauakabelis käimise –selle takistamiseks paigaldati krüpti ette isegi klaasist sein.

Klaasist sein takistas aga õhu liikumist ja pani muumiad kõdunema. Krüpt avati antropoloogidele uuesti alles 2004. aastal. Selleks ajaks oli kahesajast muumiast järel vaid 23.

Itaalia antropoloogi Dario Piombini-Mascali juhtimisel on muumiaid hoolega uuritud juba viimased viis aastat. Hoolimata sellest, et krüpti maeti 17-18 sajandil eelkõige kõrgema klassi inimesi, on uuringud näidanud, et neil ei olnud terviseprobleemidest puudust. Neil esines näiteks hammaste lagunemist, igemehaigusi, artriiti, soolehaigusi jne. 

Uurimistöö Vilniuse krüptis asuvatest muumiatest ilmus teadusväljaandes Academia.