Miks on ninasarviku sünd Tallinna loomaaias maailma mastaabis oluline?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
20. sajandi alguses elas Aafrikas mõni sada tuhat must-ninasarvikut. 1990. aastate alguses oli neid alles vaid umbes kaks ja pool tuhat.
20. sajandi alguses elas Aafrikas mõni sada tuhat must-ninasarvikut. 1990. aastate alguses oli neid alles vaid umbes kaks ja pool tuhat. Foto: Frans Lanting/picture alliance / Frans Lanting

Eelmisel nädalal sündis Tallinna loomaaias kahel teravmokk-ninasarvikul poeg. Lisaks sellele, et tegu on esimese Tallinna loomaaias sündinud ninasarvikuga, on see oluline sündmus veel teistelgi põhjustel. 

Teravmokk-ninasarvik ehk must-ninasarvik (Diceros bicornis) on ohustatud liik. 20. sajandi jooksul vähenes nende arvukus nimelt rohkem kui kakskümmend korda, vahendab Nature. 1995. aastaks oli alles umbes kaks ja pool tuhat looma. 

1990. aastate keskel hakati proovima must-ninasrvikute arvu suurendada. 2014. aastaks oli umbes 5000 looma. Sellest hoolimata on liik aga suures ohus.

Tänaseks päevaks ei ole Lääne-Aafrikas näiteks enam ühtegi teravmokk-ninasarvikut alles – Rahvusvahelise looduskaitseühing (IUCN) kuulutas nad seal 2011. aastal väljasurnuks.  

Miks inimesed ninasarvikuid kütivad?

Must-ninasarvikuid kütitakse peamiselt sarvede pärast. Hetkel on need lausa nii hinnas, et ühe kilogrammi eest tuleb välja käia umbes 65 000 dollarit.

Viimaste aastate jooksul on salaküttimine taaskord hoo sisse saanud. Kui 2007. aastal kütiti Lõuna-Aafrika vabariigis musti- ja valgeid ninasarvikuid umbes 13 tükki, siis 2012. aastal kütiti neid seal juba 455.

Kui salaküttimine samasuguses hoos jätkub, siis ületab eeldavasti surmade arv sündide arvu ajaperioodil 2016-2018. Just sellel põhjusel on iga sündiv ninasarvikupoeg oluline

Uuring ilmus ajakirjas Nature. 

Tagasi üles