/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2014/06/05/3090980t1hd325.jpg)
1944 – liitlased avasid dessandiga Normandias teise maailmasõja läänerinde (teise rinde) Saksamaa vastu.
Teise rinde avamine ehk Saksamaa ründamine Normandia kaudu otsustati 1943. aasta Teherani konverentsil. Rinde kavandamist alustati tegelikult juba kolm aastat enne selle toimumist.
Dessandi planeerimise juures oli kõige raskem maabumiskoha valik. Valikutena tulid kõne alla Biskaia lahe rannik, Bretagne'i põhjarannik, Normandia, Seine'i suudmeala Le Havre'i ümbruses, Pas de Calais' ja Hollandi ning Belgia rannik.
Lõpuks valiti maabumiskohaks Normandia rannik. Otsus oli igati edukas, sest sakslased ei uskunud viimase hetkeni, et Normandia ranna ründamine on suurdessandi algus. Arvati, et tegu on pigem pettemanöövriga.
Pärast kolm aastat kestnud kavandamist alustasid 130 000 meest, keda toetas 6000 laeva ja dessantpargast ning üle 10 000 lennuki, 6. juunil 1944 Prantsusmaal Normandias ajaloo suurimat kombineeritud dessanti.
6. juuni sündmused Eestis:
1558 – venelased vallutasid Vasknarva linnuse.
1631 – Tallinna Gümnaasiumi pidulik avamine.
1876 – Carl Robert Jakobsoni eestvõttel toimus Viljandis Pärnu, Viljandi, Võru ja Tartu eesti põllumeeste seltsi esindajate koosolek.
1901 – loodi Tallinna Jalgrattasõitjate Selts Kalev.
1919 – Landeswehr vallutas Võnnu ehk Cēsise.
1931 – Tallinnas toimus Tallinna Spordi jalgpallimeeskonna ja Berliini Preusseni vahel turniir, mille Tallinn võitis 3:0.
1934 – Kuressaare linnavolikogu avaldas linnapea Aleksander Lepikule umbusaldust.
1935 – riigivanem Konstantin Päts külastas teel Poolast Eestisse Läti presidenti Alberts Kviesist.
1937 – esimene merenduspäev.
1940 – Eesti saadik Oskar Öpik esitas oma volitused Prantsusmaa presidendile Albert Lebrunile.
1990 – taasloodi riigikontrolli institutsioon.
1993 – taasasutati Tartu Ülikooli Kliinikum.
1994 – Tallinnas asuvas Hella Hundi kõrtsis asutas 13 inimest Ausate Maksumaksjate Ühingu, mis hakkas propageerima maksude tasumist ja alandamist.
1995 – Tartus hakati kauplema uuel, 8000 ruutmeetri suurusel avaturul Emajõe kaldal (endise avaturu asukohale ehitas AS Eesti Statoil bensiinijaama).
1997 – AS Tartu Õlletehas alustas maailma suuruselt teise karastusjookide tootja Pepsi-Cola toodangu Eesti turule tulekut Tallinnas toimunud rokk-kontserdiga (Pepsi konkurent Coca-Cola tuli Eesti turule 5.05.92).
2005 – Põlvamaal Varbusel avati Eesti Maanteemuuseum.
2007 – alustas tööd uus riigihangete register.
2012 – Riigikogu võttis vastu vanemapensioni seaduse eelnõu ehk et pensionärist vanemale hakati maksma pensionilisa iga lapse pealt.
2020 – Purjus Mikk Tarraste tappis Raplamaal Lihula lähedal külmavereliselt kuulirahes kaks inimest ja haavas raskelt kolme, sealhulgas kahte väikelast (Tallinna ringkonnakohus mõistis 26.01.22 Tarrastele eluaegse vangistuse, Tarraste tegi vanglas enesetapu).
Ja maailmas:
1523 – Gustav Vasa valiti Strängnäsis Rootsi kuningaks, millega lõppes Kalmari unioon.
1644 – mandžud vallutasid Pekingi, algas nende rohkem kui 250-aastane valitsusperiood Hiinas.
1654 – Rootsi kuninganna Kristiina loobus troonist.
1659 – Rootsis Stockholmis ratifitseeriti Rootsi kuningriigi ja Vene tsaaririigi vaheline Vallisaare vaherahu.
1660 – Kopenhaageni rahuga loovutas Taani Rootsile Skandinaavia lõunaosa.
1752 – Moskva tulekahju hävitas linnast kolmandiku.
1806 – võeti vastu Rootsi konstitutsioon.
1809 – pärast kahtkümmend aastat valgustatud absolutismi tuli Rootsis taas võimule Riigipäev.
1873 – Viinis Schönbrunni lossis sõlmitud konstitutsioonipakt Venemaa ja Austria-Ungari keisri (Aleksander II ja Franz Joseph I) vahel pani aluse Kolmekeisriliidule. 22. oktoober 1873 ühines paktiga Saksamaa keiser Wilhelm I.
1882 – tsüklon Araabia meres põhjustas hiidlaineid, milles hukkus enam kui 100 000 Bombay elanikku.
1912 – 20. sajandi teine suurim vulkaanipurse, kui hakkas purskama Novarupta tulemägi Alaskas.
1913 – Hudson Stuck koos kolme kaaslasega vallutasid esimest korda McKinley 6194 meetri kõrguse mäetipu Alaskal.
1982 – Iisraeli väed tungisid Liibanoni ja okupeerisid 40 protsenti selle territooriumist.
2023 – Vene okupandid lasid Ukrainas õhku Kahhovka hüdroelektrijaama tammi, vallandus ulatuslik üleujutus.