Elusad masinad: robotid, mis on tehtud roti südamelihase rakkudest või rohutirtsudest (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil on tavaline kaheksajalg. Peopessa mahtuv robot Octobot suudab sarnaselt tavalisele kaheksajalale kitsastesse kohtadesse suruda.
Pildil on tavaline kaheksajalg. Peopessa mahtuv robot Octobot suudab sarnaselt tavalisele kaheksajalale kitsastesse kohtadesse suruda. Foto: Caters News Agency/Scanpix

Tänapäeva robotid ei ole tehtud vaid metallist või silikoonist. Lisades robotitele elusaid rakke ja lihaskiude, loovad teadlased üha võimsamaid bioroboteid, kirjutab Imeline Teadus. 

Tehisrai

Harvardi ülikooli teadlased esitlesid 2016. aastal näiteks raikala kujulist biorobotit, mis on tehtud silikoonkummist ja roti südamerakkudest. Veidi üle pooleteise sentimeetri pikkusele robotile paigaldati ligikaudu 200 000 südamerakku. Rakud kujutavad endast roboti lihaseid. 

Enne rakkude rai kerele kasvatamist muudeti nende geneetilist koodi nii, et teatud kindla lainepikkusega valgus paneb need kokku tõmbuma. Valguse abil saabki roboti liikumist juhtida. 

Pommirobot

USAs Saint Louises asuva Washingtoni ülikooli teadlased tahtsid luua lendavat robotit, kellel oleks tehisnina, millega pomme välja nuuskida. Kuna rohutirtsudel on suurepärane lõhnataju, hakkasid teadlased teda edasi «arendama». 

Projekt ei ole veel valmis, aga teadlastel on plaanis rohutirtsu ajju siirata elektroodid, et nende abil teada saada, kui putukas tunneb lõhkeaine lõhna. 

Robot, mis on sama painduv kui selgrootud

Kaheksajalgrobot Octobot ei sisalda rakke, kuid on esimene robot, mis on pea sama painduv, kui selgrootud. 

Peopessa mahutuva roboti paneb liikuma vedelikuringlus, mis on võrreldav bioloogiliste olendite vereringega. Octoboti suuremaid versioone saaks kasutada valveoperatsioonidel ligipääsmatutes veealustes paikades. 

Loe biorobotitest lähemalt juunikuu Imelisest Teadusest!

Tagasi üles