TÄNA AJALOOS ⟩ Eestlased vabastati pärisorjusest

Aleksander Esimene. Foto: Wikimedia

1816 – Aleksander I kinnitas Eestimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus.

Pärisorjus hakkas Eestis kehtima 13. sajandil, järgnevate sajandite jooksul tekkisid juba ka sunnimaisuse ilmingud ja talurahvale kehtestatud maksud tõusid. Alates 15. sajandist sai talumaid ja talupoegi juba üksteisest lahus müüa, 16. sajandil keelati ära ka vallasvara omamine.

Põhjasõja järel Venemaa keisririigiga liidetud Eesti alal jätkus 18. sajandil pärisorjuse tugevnemine ja seda toetas 1739. aastal välja antud Roseni deklaratsioon.

Ülejäänud Vene impeeriumis kaotati pärisorjus järk-järguliselt  1803., 1842. ja 1861. aasta talurahvareformiga. Neist viimane jõustus 3. märtsil (vkj. 19. veebruaril) 1861 ja seda peetakse pärisorjuse kaotamiseks Venemaal, kuid mitmel pool Venemaa keisririigis, peamiselt Kaukaasias, toimus see hiljem ja näiteks Kalmõkkias alles 1892. aastal.

Viimase piirkonnana maailmas kaotati  pärisorjus Afganistanis 1923. aastal ning Bhutanis ja Tiibetis 1959. aastal.

4. juuni sündmused Eestis:

1561 – Harju-Viru- ja Järvamaa rüütelkond koos Tallinnaga andsid ustavusvande Rootsi kuningas Erik XIV-le. Esimeseks Eestimaa kindralkuberneriks sai Klas Kristersson Horn.

1704 – Põhjasõda – kindralfeldmarssal Boriss Šeremetjevi väed jõudsid Tartu alla.

1884 – Otepää kiriklas õnnistati sisse Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, esimene Eesti lipp.

1889 – Venestamine. Aleksander III kinnitas Riiginõukogu otsuse «Vene õppekeele tarvituselevõtmisest Tartu õpperingkonna eraõppeasutustes».

1915 – Esimene maailmasõda: saksa allveelaev U26 uputas Paldiskist lääne pool Vene miiniveeskaja Jenissei.

1916 – Tallinnas tähistati Eestimaa pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva.

1926 – sündis tõlkija ja luuletaja Ain Kaalep

1940 – Kristjan Raud valiti Nõmme aukodanikuks.

1971 – sündis luuletaja Karl-Martin Sinijärv

1988 – peeti esimesed iludusvõistlused pärast Teist maailmasõda. Miss Tallinna 1988 tiitli sai 19-aastane Heli Mets.

Ja maailmas:

781 eKr – Hiinas registreeriti esimene dokumenteeritud päikesevarjutus.

1206 – Riia piiskopi ja Mõõgavendade ordu väed lõid Holmi lahingus liivlasi. Langes liivlaste vanem Ako.

1249 – 6. ristisõja juht Prantsuse kuningas Louis IX randus Egiptuses.

1584 – Walter Raleigh rajas Roanoke´i saarele esimese inglise koloonia Põhja-Ameerikas, nüüdses Põhja-Carolinas.

1634 - Semlovos sõlmiti Vene tsaaririigi ja Rzeczpospolita Poljanovski rahuleping

1783 – vennad Montgolfierid esitlesid oma kuumaõhupalli ehk mongolfjeeri.

1794 – briti väed hõivasid Haitil Port-au-Prince´i.

1800 – Genova alistus Prantsuse vägedele.

1859 – Magenta lahing, Prantsusmaa võit Austria üle.

1867 – sündis soome sõjaväelane, poliitik ja president Carl Gustaf Mannerheim

1878 – Türgi loovutas Suurbritanniale Küprose, kuigi säilitas nimelise valitseja tiitli.

1913 – naisõiguslane Emily Davison jooksis kuningas George V hobuse ette, sai trampida ja suri hiljem meelemärkusele tulemata.

1916 – Vene väed kindral Aleksei Brussilovi juhtimisel alustasid pealetungi Galiitsias.

1920 – sõlmiti Trianoni rahu Ungari ja Antandi vahel. Ungari kaotas oma territooriumist 71 protsenti.

1942 – Teine maailmasõda: Vaiksel ookeanil algas Midway lahing.

1942 – Adolf Hitler saabus ühepäevasele visiidile Soome, et õnnitleda Soome kaitsejõudude juhatajat Carl Gustaf Emil Mannerheimi tema 75. sünnipäeva puhul.

1970 – Tonga sai iseseisvaks kuningriigiks.

1977 – NSVL ajakirjanduses avaldati uue põhiseaduse eelnõu.

1989 – Hiina võimud surusid Pekingis Taevase Rahu väljakul maha demokraatiat nõudvad meeleavaldajad. Mitusada inimest hukkus.

1989 – suri Iraani islamirevolutsioonis võtmerolli mänginud usujuht ajatolla Homeini.