/nginx/o/2017/06/02/6739503t1hc14a.jpg)
Barentsi merd uurinud teadlased leidsid selle põhjast sadu, mõnel juhul enam kui kilomeetrise läbimõõduga kraatreid, vahendab ERR Novaator.
Barentsi merd uurinud teadlased leidsid selle põhjast sadu, mõnel juhul enam kui kilomeetrise läbimõõduga kraatreid, vahendab ERR Novaator.
Süvendeid seostatakse metaani plahvatusliku vabanemisega eelmise jääaja lõpus.
Esimesed kraatrid jäid teadlastele silma juba 1990. aastatel. Vahepeal täiustatud tehnikad võimaldasid teha kaardistada aga merepõhja varasemast üksikasjalikumalt. Kokku tuvastas Karin Marie Andreassen kolleegidega Norra Arktika gaasihüdraatide-, kliima- ja keskkonnakeskusest 440 ruutkilomeetril ligikaudu 100 vähemalt 300-meetrise läbimõõduga kraatrit ja sadu väiksemaid süvendeid.
Kuidas kraatrid tekkida võisid ja mida nende uurimine meile tänaste sündmuste kohta öelda võib, loe lähemalt ERR Novaatorist.
Andreasseni ja kolleegide teadusuuring ilmus ajakirjas Science.