Lisaks näota kalale toodi merepõhja uurimise ekspeditsiooni käigus pinnale ka palju teisi ennenägemata uusi liike.
Näota kalad ja klaaskäsnad - Austraalia lähedalt merepõhjast avastati ennenägamatuid loomi
Ookeanipõhja pimedast ja külmast keskkonnast liikide otsimise ekspeditsioon kestis kokku kuu aega, loomade tabamiseks kasutati võrke, sonarit ja süvaveekaameraid. Teadlaste sõnul on selle piirkonna näol tegemist kõige vähem uuritud alaga maailmas.
Lisaks ilma silmade, märgatavate lõugade ja koonuta kalale suutsid teadlased tuvastada veel ka ogadega kaetud krabisid, ülepaisunud merikuradilisi, pimedaid mereämblikke, süvamere angerjaid ja palju muudki.
Avastuste tipp oli aga siiski näota kala, kelle keha esiosa ainsaks tunnuseks oli peitunud suu kolju alaosas. Iseenesest ei ole silmade puudumine kilomeetrite sügavusel vee all kaugeltki ennekuulmatu. Kuna midagi vaadata ei ole, on paljude sealsete loomade silmad muundunud näiteks ümbrust valgustavateks bioluminestseerivateks elunditeks. Ilma ühegi näojooneta looma on varem nähtud aga vaid korra 1873. aastal.
Teine tähelepanuväärsem leid oli grupp lihasööja-käsnasid, kes kasutavad enesekaitseks ränist, sisuliselt klaasist orasid.
«Meie meeskonnas oli 27 teadlast, kes on oma erialal maailma juhtivad eksperdid. Nende hinnangul on kolmandik leitud loomadest täiesti uued liigid,» ütles uuringut juhtinud Victoria Muuseumite teadlane Tim O’Hara.
Teatavasti on suurem osa maailma sügavusest põhjalikult uurimata ning alles hiljuti arvati veel, et sealt ei tasugi eriti elutegevust oodata – näis, et pimedas, külmas ja ülisuure rõhu all ei peaks elu lihtsalt võimalik olema. Viimaste aastate uuringud on aga näidanud, et elu suudab toimida viisidel, mis ei pruugi inimesele isegi pähe tulla ning veepõhja loomadel on välja arenenud täiesti unikaalsed ellujäämise viisid.