Näota kalad ja klaaskäsnad - Austraalia lähedalt merepõhjast avastati ennenägamatuid loomi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Näota kala.
Näota kala. Foto: AFP / Scanpix

Lisaks näota kalale toodi merepõhja uurimise ekspeditsiooni käigus pinnale ka palju teisi ennenägemata uusi liike.

Ookeanipõhja pimedast ja külmast keskkonnast liikide otsimise ekspeditsioon kestis kokku kuu aega, loomade tabamiseks kasutati võrke, sonarit ja süvaveekaameraid. Teadlaste sõnul on selle piirkonna näol tegemist kõige vähem uuritud alaga maailmas.

Lisaks ilma silmade, märgatavate lõugade ja koonuta kalale suutsid teadlased tuvastada veel ka ogadega kaetud krabisid, ülepaisunud merikuradilisi, pimedaid mereämblikke, süvamere angerjaid ja palju muudki.

Artikli foto
Foto: AFP / Scanpix

Avastuste tipp oli aga siiski näota kala, kelle keha esiosa ainsaks tunnuseks oli peitunud suu kolju alaosas. Iseenesest ei ole silmade puudumine kilomeetrite sügavusel vee all kaugeltki ennekuulmatu. Kuna midagi vaadata ei ole, on paljude sealsete loomade silmad muundunud näiteks ümbrust valgustavateks bioluminestseerivateks elunditeks. Ilma ühegi näojooneta looma on varem nähtud aga vaid korra 1873. aastal.

Teine tähelepanuväärsem leid oli grupp lihasööja-käsnasid, kes kasutavad enesekaitseks ränist, sisuliselt klaasist orasid.

«Meie meeskonnas oli 27 teadlast, kes on oma erialal maailma juhtivad eksperdid. Nende hinnangul on kolmandik leitud loomadest täiesti uued liigid,» ütles uuringut juhtinud Victoria Muuseumite teadlane Tim O’Hara.

Artikli foto
Foto: AFP / Scanpix

Teatavasti on suurem osa maailma sügavusest põhjalikult uurimata ning alles hiljuti arvati veel, et sealt ei tasugi eriti elutegevust oodata – näis, et pimedas, külmas ja ülisuure rõhu all ei peaks elu lihtsalt võimalik olema. Viimaste aastate uuringud on aga näidanud, et elu suudab toimida viisidel, mis ei pruugi inimesele isegi pähe tulla ning veepõhja loomadel on välja arenenud täiesti unikaalsed ellujäämise viisid.

Tagasi üles