/nginx/o/2017/05/30/6725333t1he5e8.jpg)
Eelmise aasta suvel satelliitsaatjaga varustatud sookurepoeg Ahja 5 on alates 20. aprillist seniajani püsinud paigal Lõuna-Ukrainas, kuhu ta võib selleks aastaks suvitama jäädagi.
Sookurg Ahja 5 võib jääda suvitama Ukrainasse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/05/30/6725335t1hf935.jpg)
«Nüüdseks on Ahja 5 olnud Askania Nova biosfäärikaitsealal juba üle kuu ja peaks lähipäevil otsustama, kas jäädagi sinna või lennata edasi kodu poole. Kevadrände periood saab bioloogilise kella järgi peatselt läbi - siis linnud enam põhja poole ei liigu. Uus rändetung käivitub alles suve teisel poolel, augustis, ja see on suunatud juba lõuna poole,» ütles Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.
Ta lisas, et kuna Ahja 5 on noor, alles aastane kurg, siis pesitsema ta ei hakka ja seega võib lind veeta kogu suve seal, kus talle meeldib. Päeval toitub ta koos teiste noorkurgedega stepi ülesharitud põldudel ja ööbib sealsamas.
Sarnaselt kurg Ahja 5’le käitus oma esimesel eluaastal ka 2013. aastal saatjaga varustatud sookurg Savimäe, kes jõudis oma esimesel kevadel Lätti, aga suvitama läks tagasi Ungarisse. Järgnevatel aastatel tuli ta juba Eestisse kui kodukanti tagasi. Praegu viibib Savimäe Leito sõnul Aluksne lähedal Kirde-Lätis, kus ta käitumise järgi otsustades siiski veel ei pesitse. Pesitsuspaiga on ta aga ilmselt juba n-ö maha märkinud.
Eelmisel suvel Saaremaal Sõrves saatja selga saanud sookurg Mati jõudis pärast pikka kevadrännet 17. mai õhtul Matsalusse, kus ta ka praegu viibib. Sookurg Ivar, keda jälgitakse samuti eelmisest suvest, jõudis Eestisse 4. mail ja on praegu pidama jäänud Kivijärvele Jõgevamaal. Korraks käis ta Leito sõnul ka oma sünnikodus Soitsjärvel, kus tema vanemad on sel aastal juba kaht uut poega kasvatamas.
Suvel on ornitoloogidel plaanis satelliitsaatjaga varustada veel kaheksa noort sookurge Saaremaal, Lääne-, Kesk- ja Ida-Eestis, et saada Eestis pesitsevate sookurgede rändeteede võrgustiku n-ö ristlõige. Senise teadmise järgi kasutavad meie sookured kõiki tähtsamaid rändeteid Euroopas, kuid milline on erinevate rändeteede kasutamise osatähtsus sõltuvalt pesitsuspaiga geograafilisest asendist, vajab veel põhjalikumat uurimist ja lahtimõtestamist.
Satelliitsaatjaga varustatud sookurgede rännet saab jälgida internetis Lindude Rände veebilehel.