TÄNA AJALOOS ⟩ Kõige tähtsam päev maailma alpinismi ajaloos

Sir Edmund Hillary ja šerpa Tensing Norgay olid esimesed inimesed maailma kõrgeima mäe Džomolungma tipus. Foto: UPPA/Photoshot/SCANPIX

1953 – Edmund Hillary ja Tenzing Norgay jõudsid esimeste inimestena Džomolungma tippu.

Esimesed katsed maailma lakke jõuda olid varem teinud briti mägironijad. Kuna tollal oli Nepaal välismaalastele suletud riik, tegid inglased oma katsed mäge ära võtta Tiibeti poolt. On väidetud, et 1924. aastal jõudsid 8848-meetrise tipu ära võtta ka George Mallory ja Andrew Irvine, kes aga ei naasnud ning keegi ei saa nende õnnestumist või ebaõnnestumist lõplikult kinnitada ega ümber lükata.

1953. aastal lähenesid uusmeremaalane Edmund Hillary ja šerpa Tenzing Norgay mäele lõunast, kasutades teed, mida mööda Norgay oli juba aasta varem koos ühe šveitsi ekspeditsiooniga jõudnud 8595 meetri kõrgusele.

Uudised edukast mäkketõusust jõudsid Inglismaale täpselt kuninganna Elisabeth Teise kroonimise hommikuks ning mõni päeva hiljem, kui alpinistid Katmandusse naasid, avastasid nad, et on vahepeal uue valitseja poolt rüütliks löödud.

Järgmine edukas mäkketõus toimus juba 1956. aastal ja tänaseks käib mäe tipus iga aasta mitukümmend inimest.

29. mai sündmused Eestis:

1918 – Itaalia tunnustas Eesti Maapäeva de facto iseseisva valitsusena Eestis.

1924 – Palamusel avati Vabadussammas, autoriks kujur Anton Starkopf.

1927 – Varssavis lõppes kergejõustiku kolmikmaavõistlus Eesti, Läti ja Poola vahel. Eesti jäi alla nii Poolale kui Lätile. See oli Eesti esimene kergejõustiku maavõistlus.

1930 – avati Rakvere staadion.

1932 – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom.

1934 – Tallinnas tegi esimese lennu esimene Eestis konstrueeritud lennuk PON-2 «Enn».

1934 – Lasnamäe lennuväljal startis esimene Õ.G.L. 2 tüüpi lennuk (ES-ENN).

1939 – Eestis toimus autode ja mootorrataste esimene kolmepäevasõit. Võistlus algas Tallinnast kulges läbi kõikide Mandri-Eesti linnade ja lõppes taas Tallinnas; kokku 1224 km. Võistluse võitis Ernst Unter oma Fordiga.

1943 – sündis filmioperaator ja lavastaja Jüri Sillart.

1954 – sündis ooperilaulja Jassi Zahharov.

1968 – suri poliitik Arnold Susi

1988 – Kolga-Jaanis avati Villem Reimani mälestussammas.

1999 – Iisraelis Jeruusalemmas toimunud Eurovisiooni lauluvõistlusel saavutasid Evelin Samuel ja Camille Camille (viiul) lauluga «Diamond of Night» 23 maa konkurentsis 6. koha.

Ja maailmas:

325 – Constantinus Suur keelustas orjade müügil perekondade lahutamise.

1176 – Lombardia Liiga võitis Legnano lahingus keiser Friedrich I Barbarossat.

1414 – Konstanzi kirikukogu.

1453 – Konstantinoopoli langemine – Ottomani sultan Mehmed II vallutas Konstantinoopoli, hävitades nii Bütsantsi riigi ehk teise Rooma. Sageli loetakse selle sündmusega keskaeg lõppenuks.

1660 – Pärast kodusõda taastati Inglismaal kuningriik.

1765 – Venemaa keisriks sai Peeter I pojapoeg Peeter II.

1903 – Belgradis mõrvas anarhistlik organisatsioon Must Käsi Serbia kuningas Aleksandar III ja kuninganna Draga.

1917 – sündis USA president John F. Kennedy.

1994 – suri Saksa Demokraatliku Vabariigi poliitik Erich Honecker.