Video: maffia-ahvid on õppinud inimestelt varguste abil söögipalasid välja pressima

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Sellel salakavala näoga makaagil pole looga mingit pistmist.
Sellel salakavala näoga makaagil pole looga mingit pistmist. Foto: Tang Chhin Sothy / AFP / Scanpix

Ühes Indoneesia templis elavad Jaava makaagid on õppinud uue «triki», varastades turistidelt nende asju ja müües need hiljem söögipalade eest oma ohvritele tagasi, vahendab New Scientist.

Ahvide meelisasjade hulka kuuluvad näiteks prillid, mütsid, kaamerad või isegi konkreetselt sularaha. Saagi kätte saanud, hüppavad või ronivad nad kiiresti inimeste eest kättesaamatutesse kohtadesse puude või muude sammaste otsa ning ootavad seal, kuni oma vara tagasi tahtvad ohvrid neile süüa annavad.

Selline käitumine on templi makaakide seas juba ammu teada, kuid nüüd jõudsid teadlased esmakordselt selle uurimiseni.

«Käitumine on ainulaadne. Uluwatu tempel on ainus koht Bali saarel, kus seda täheldatud on,» kommenteeris nüüd ilmunud esmakordse uuringu tulemusi Liege’i Ülikooli primatoloog Fany Brotcorne.

Ahvide erakordne käitumine näib olevat järjekordne näide käitumisviiside kultuurilise leviku kohta loomariigis.

Sellise tõdemuseni jõudis Brotcorne uuringus, mille käigus veetis neli kuud templis ahvide käitumist vaadeldes. Tuli välja, et ahvid, kellel oli turistidega kõige rohkem kokkupuudet, oli ka varastamise kõige tugevamalt küljes. Lisaks on turistidelt toidu välja pressimise ära õppinud ka alles hiljuti sinna kolinud makaakide grupid. Teadlaste hinnangul näitab see, et varastamist õpiti üksteise eeskujul. Kõrgem vargile minemise tõenäosus oli seejuures noorte isaste puhul.

Kuna tegemist on inimesele küllaltki lähedase liigiga, näevad teadlased sellises varastamise ja kauplemise äraõppimise võimalikkuses võimalikke mõjusid ka meie enda kultuurievolutsiooni uurimisele.

Uuring ilmus ajakirjas Primates.

Tagasi üles