Esialgsed tulemused näitavad, et Vaikse ookeani seni seletamatute maavärinate taga võib olla seni avastamata tektoonilised laamad, vahendab The Guardian.
Maakoore alt avastati ülivõimsaid maavärinaid tekitavad uppunud laamad (3)
Laamade liikumine on teada juba pea sajand – ajast, mil saksa teadlane Alfred Wegener avaldas kuulsa raamatu «Mandrite ja ookeanide päritolu».
Tänaseks teame, et meie planeedi pinda katvad maakoore tükid triivivad mööda Maa vedelat sisemust üksteise suhtes ning kui kaks tükki peaksid kokku põrkama, suruvad need üksteist kokku, tekitades niimoodi mäestikke, või siis pressib üks teise alapoole vahevöösse. Juhul, kui laamad üksteisest eemalduvad, täidab vahevöö magma tühimiku ja nii tekib ookeanide põhjas pidevalt uut ookeanilist maakoort.
Selle aja jooksul on meie planeedi pinna eraldi liikuvaid lahmakaid põhjalikult uuritud, mistõttu ongi üllatav, et nüüd väidavad Ameerika teadlased, et on leidnud sootuks uue laama.
Uuringu tulemusi tutvustas Houstoni Ülikooli geoloog Jonny Wu Jaapani Maateaduste Liidu ja Ameerika Geofüüsika Liidu ühisel konverentsil Tokyos.
Wu ja kolleegid väidavad, et nende tuvastatud nähtuse näol on tegemist miljoneid aastaid tagasi vahevöösse surutud laamade kogu, mis liigub nüüd horisontaalselt veerikkas vahevöö osas 440-660 kilomeetri sügavusel, mida tuntakse kui üleminekuvööndit. Liikumiskiirus näib olevat pea sama suur kui ka maakoore laamadel.
Selliste maa-aluste laamade olemasolu võib selgitada hulka seni seletamatuid väga sügaval maakoore all toimuvaid maavärinaid, mida tuntakse kui Vityazi maavärinaid. Nimelt tekitavad ka üleminekuvööndis liikuvad laamad sealses materjalis märkimisväärseid pingeid, mis võivad ka maavärinaid põhjustada. Seejuures toimub Wu sõnul ligi 90 protsenti Maa sügavamast seismilisest aktiivsusest Tonga saare piirkonnas, kust leiti ka uued laamad.
Wu ja kolleegide avastatuga saab lähemalt tutvuda The Guardiani originaalloos.