Eesti teadlased näitasid, kuidas laigud tiibadel kajakatel ellu jääda aitavad

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalakajakas Larus canus.
Kalakajakas Larus canus. Foto: wikipedia.org / Public domain

Tuleb välja, et laikudel kajaka tiival on oluline tähtsus mitte vaid paarilise valikul, vaid ka ellujäämisel, kirjutab linnuökoloog Marko Mägi linnuvaatleja.ee’s.

Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised «ornamendid» on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. Muuhulgas on sellistel «ornamentidel» kõrge hind, kuna eredamalt värvunud sulgedega linnud on kaitsetumad sulgi söövate parasiitide vastu ning eredamad suled kuluvad tumedatest sulgedest kiiremini.

Eesti teadlased uurisid kalakajaka (Larus canus) tiivaotstel olevate valgete laikude seost isendi ellujäämusega, mis on kõrgem kvaliteetsetel lindudel. Uuring viidi läbi Matsalu rahvuspargis asuval Kakrarahul, kus on kalakajakate kolooniat ornitoloogi Kalev Rattiste eestvedamisel jälgitud üle 40 aasta. Kuna kalakajakad on pesapaigatruud ja pesitsevad aastaid samas kohas, on olnud võimalik andmeid lindude ellujäämuse kohta koguda pika aja vältel.

Andmeid analüüsides selgus, et isaslindude tiibadel olevad laigud olid 14 protsenti suuremad emaste omadest, mis viitab partneri valikule laikude suuruse alusel. Laikude suurus seostus ka lindude ellujäämusega nii emas- kui ka isaslindudel, mis näitab tiivaotsa valgete laikude suurust kui signaali kalakajaka kvaliteedist. Laikude suurust mõjutas ka linnu vanus – suurimad laigud olid parimas sigimiseas (s.o paar aastat enne kümnendat pesitsusaastat) lindudel, noorema- ja vanemaealistel nii isas- kui ka emaslindudel olid laigud väiksemad.

Loe lähemalt linnuvaatleja.ee originaalloost.

Teadusuuring ilmus ajakirjas Journal of Avian Biology.

Tagasi üles