:format(webp)/nginx/o/2017/05/23/6699955t1hacc5.jpg)
Diktaator Enver Hoxha kartis vaenlase sissetungi nii väga, et ehitas selle hirmus Albaaniasse sadu tuhandeid punkreid. Ehitustöödest tingitud kulutuste tõttu sai Albaaniast Euroopa vaeseim riik, kirjutab Imeline Ajalugu.
Diktaator, kes ehitas sõja hirmus sadu tuhandeid punkreid (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Albaaniat asus pärast Teist maailmasõda juhtima kommunist Enver Hoxha, kellest sai peagi ka diktaator. Ta oli naaberriikide suhtes nii umbusklik, et ehitas hulgaliselt betoonpunkreid ja korraldas pidevaid sõjaõppusi. Gjirokasteri betoonivalu töölised pidid näiteks lausa 17 korral aastas osalema sõjalisel õppusel.
/nginx/o/2017/05/23/6700181t1h1718.jpg)
Kõige tavalisem oli väike niinimetatud QZ-punker, milles oli ruumi kahele inimesele. Enamik punkreid asus rannikul ja piirialadel, aga paljud neist pandi üles ka sisemaale, et kaitsta linnu, tehaseid ja põlde.
1980. aastaks oli Albaanias vähemalt 173 000 peidikut. Paljude albaanlaste arvates ehitati neid kokku aga kuni 750 000.
Diktaatori paranoiline kaitseplaan viis riigi lõpuks pankroti veerele. Punkrite ehitamisele kulus ligi 10 protsenti Albaania riigieelarvest ja pea kogu betoonitoodang. Hoxha all oli Albaania Euroopa vaeseim riik.
Tänasel päeval on suur osa punkritest lammutatud. Mõndadesse on end sisse seadnud aga näiteks toidu- või majutuskohad.
/nginx/o/2017/05/23/6700183t1h72f0.jpg)