/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2014/10/31/3478647t1hbde6.jpg)
1915 – Itaalia astus Antandi poolel esimesse maailmasõtta, kuulutades Austria-Ungarile sõja.
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks.
Itaalia ühines aastal 1882 koos Saksamaa ja Austria-Ungariga Kolmikliiduga ja see jäi ametlikult jõusse kuni aastani 1915. Maailmasõja alguses väitis Itaalia, et Kolmikliit on loodud vaid kaitse-eesmärkidel ja nad on sõjas neutraalsed.
Rahvuslased toetasid aga ägedalt sõda. Üks sõja pooldaja oli ka tulevane fašistlik diktaator Benito Mussolini, kes kasutas oma uut ajalehte Il Popolo d'Italia ja oma tugevaid oraatorlikke võimeid sundimaks rahvuslasi ja patriootlikke revolutsioonilisi vasakpoolseid toetama Itaalia astumist sõtta. Sõja abil loodeti endale saada ka Austria-Ungari alad.
Juba varsti alustas Itaalia läbirääkimisi Atandi riikidega. Need lõppesid edukalt aprillis 1915, kui Itaalia valitsusega jõuti Londoni lepinguni. Leping andis Itaaliale õiguse saada Austria-Ungarilt kõik soovitud itaallastega rahvastatud maad ja isegi maid Balkani poolsaarel ja Saksamaa kolooniatest Aafrikas. Ettepanekud täitsid Itaalia rahvuslaste ja Itaalia imperialismi soovid ning võeti rahva poolt vastu. Itaalia ühines Antandiga sõjas Austria-Ungari vastu.
23. mai sündmused Eestis:
1915 – New York Times avaldas foto trikoloori kandvast Aleksander Abergist, kes osales New Yorgi Manhattan Opera House'is toimunud suurel maadlusturniiril. See oli esimene kord, kui Eesti sportlane kandis spordivõistlustel sinimustvalget.
1917 – Soomes Lappeenrantas moodustati Eesti Sõjaväelaste Liit.
1930 – kinnitati Eestimaa Jahtklubide Liidu (asutatud 1928) põhikiri.
1933 – Riigikogu liikmed takistasid obstruktsiooniga Riigivanem Jaan Tõnissonil Vabariigi Valitsuse töökava ette kanda.
1949 – ENSV Ministrite Nõukogu keelas taludes kasutada palgalist tööjõudu.
1950 – Tallinnast Balti jaamast väljus esimest korda otserong Moskvasse.
1956 – suri eesti luuletaja Gustav Suits.
1988 – Tallinna uues Poliitharidusmajas (hilisema nimega Sakala keskus) toimus Eesti Rohelise Liikumise asutamiskoosolek. ERLi asutamiskoosolek valis liikumise esimeheks Juhan Aare ja aseesimeheks Tiit Made.
Ja maailmas:
1568 – Heiligerlee lahinguga algas kaheksakümneaastane sõda – Madalmaade iseseisvussõda Hispaania ülemvõimu vastu.
1707 – Sündis Carl von Linné, rootsi botaanik ja arst, kes pani aluse tänapäeval kasutatava eluslooduse taksonoomia süsteemi eelkäijale.
1842 – Briti põllumajanduskeemik John Bennet Lawes esitas patenditaotluse kunstväetise superfosfaadile.
1945 – Teine maailmasõda: Briti sõjaväelased võtsid Saksamaa valitsuse ja Oberkommando der Wehrmachti liikmed Flensburgis vahi alla.
1945 – Heinrich Himmler, Saksamaa poliitik ja riigitegelane, SSi juht sooritas enesetapu kaaliumtsüaniidi manustamise teel.
2008 – Brasiilias sõlmiti 12 Lõuna-Ameerika riigi vahel Lõuna-Ameerika riikide liidu asutamisleping. Liidu eesmärk oli aastaks 2019 luua Lõuna-Ameerika ühisturg, võtta kasutusele ühisraha ja ühtne pass ning kokku kutsuda ühine parlament.