:format(webp)/nginx/o/2017/05/22/6696953t1h5304.jpg)
Värske DNA-uuring näitab, et ühe kiviaegse Euroopa rahva levikuga Briti saartele kaasnes seal varem tegutsenud ja ka Stonehendge'i loomisega alustanud inimeste geneetiline kadumine, vahendab The Guardian.
Kas hollandlaste hordid tapsid Stonehenge’i ehitanud varased britid? (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleb välja, et Briti saarte kuulsaima kiviaegse muistise rajajad ei olegi tänaste inglaste ja ueilslaste otsesed eellased. Vähemalt näitab briti teadlaste värske uuring, et nende geneetilised jäljed on tänastest populatsioonidest kadunud ning et muutus pidi toimuma umbes täpselt samal ajal, kui piirkonna arheoloogilistesse leidudesse sugenesid nn lehterpeekrite kultuuri jäänused.
Selle peekrikujuliste pottide järgi tuntud kultuuri levimine Lääne-Euroopas oli pikka aega teada ning paljud peavad seda ka üheks kõige suuremaks lahendamata mõistatuseks maailmajao varases kiviajas – kas pottide valmistamise kunst levis inimestelt inimestele nagu tänapäevasedki moeröögatused või olid selle taga siiski vallutuskäigud, kus üks rahvas hävitas teise?
Arheoloogid on selles küsimuses olnud võrdlemisi killustatud, kuid nüüd näib, et rahvusvaheline grupp geeniteadlasi on kallutamas kaalukaussi vallutuste teel leviku suunas.
Harvardi Ülikooli teadlaste Iñigo Olalde ja David Reich’i juhtimisel läbi viidud uuring oli üks suuremaid muinasgenoomi analüüse, mis kunagi valminud. Kokku analüüsis üle 100 teadlase enam kui tosinast uurimiskeskusest läbi miljoneid kiviaja (vahemikust 4700 eKr kuni 1200 eKr) leiukohtadest pärit DNA-lõike. Tulemused olid üllatavad.
«Põhimõtteliselt leidsime kaks erinevat levikumustrit,» ütles University College Londoni arheoloog Marc Vander Linden. Nimelt näitasid tulemused, et Mandri-Euroopas ei kaasnenud artefaktide arheoloogilistesse leidudesse tekkimisega olulisi geneetilisi muutusi - inimesed pidid andma teadmist uue pottide meisterdamise viisi kohta edasi nii, nagu tänapäeval levivad kõik moeröögatused.
Suurbritannia oli selles osas aga üks suur erand. Nimelt kaasnes lehterpeekrite kultuuri tulekuga seal varem elanud inimeste täielik haihtumine geneetilistest järjestustest. Seejuures klappisid need kaks muutust ajalooliselt ülitäpselt. Kadunud ürgsete brittide asemele ilmus aga grupp, kelle geneetiline profiil näitab, et tegemist pidi olema sisserändajatega tänapäevase Hollandi aladelt. Briti saartele jõudnud, asendasid Madalmaade sisserändajad täielikult seal seni elanud rahvad.
Juhul, kui see niimoodi oli, peab see tähendama, et saabunud rahvad võtsid pea täielikult üle maa varasemate peremeeste algatatud monumentaalse Stonehenge'i ehitamise.
Nüüd ongi suur küsimus, et kuidas muutus toimus – seni ei ole leitud ühtegi jälge lahingutest, mistõttu ei saa tapmise osas midagi kindlat väita. Samas pidid varased britid siiski kuhugi kaduma. Selline tulemus on Harvardi geneetiku Pontus Skoglundi sõnul tõesti üllatav.
«Stonehenge’i ehitanud inimesed ei jätnud tõenäoselt hilisematesse põlvkondadesse pea mingitki geneetilist jälge või kui, siis väga vähe,» ütles Skoglund The Guardianile.
Teised erialateadlased on aga skeptilised, viidates uuringu mastaapsusest hoolimata väikesele valimi suurusele. Samamoodi on võimalik, et andmed on moonutatud tollastest kommetest nagu näiteks surnute tuhastamisest, mille tagajärjel kadus osa rahvast lihtsalt arheoloogilistest leidudest.
Uuring ilmus online-ajakirjas bioRxiv.