:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/05/22/6695893t1h83e2.jpg)
Möödunud nädalal süttis «Kevadtormil» sideauto, mille tagajärjel vajas üks õppusel osalenutest ka haiglaravi. TTÜ vanemteadur Paul Taklaja sõnul läks masin tõenäoselt liinidele lihtsalt liiga lähedale.
Teadlane: elektrilöögist süttinud kaitseväe maastur läks liinidele lihtsalt liiga lähedale (6)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimelt on kõigil õhus kulgevatel kõrgepingeliinide faasijuhtmetel olemas konkreetsed piirid, kui lähedal neile võib inimene, auto, maja või muu maandatud objekt olla.
«Kui minna õhuliinide juhtmetele lähemale kui on lubatud, tekib kõrgepinge õhuliinijuhtme ja maandatud objekti vahelises õhkvahemikus elektriline läbilöök, ehk rahvakeeli väike välk, mis võib auto põlema panna küll,» ütles TTÜ elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi vanemteadur Paul Taklaja Postimehe järelepärimisele. «Seejuures kehtib reegel, et mida kõrgem on liini pinge, ehk mida suuremad on mastid, seda suurem on ka ohtlik vahemaa.»
/nginx/o/2017/05/22/6695889t1hdbd5.jpg)
Tõenäoselt oli maastikuauto koos sideantenniga piisavalt kõrge, et antenni ots sattus liini alt läbi sõites kõrgepinge õhuliinijuhtmele liiga lähedale või vastu seda.
Selliste õnnetuste vältimiseks on kõige kergem lahendus mõistagi vältida kõrgepingeliinidele liiga lähedale minemist, kuid lisaks sellele on Taklaja sõnul muidki ettevaatusabinõusid.
«Sideauto antenn võiks olla või peaks olema n-ö kokkupakitav, ehk sellel peaks olema maanteel-sõidu režiim, kus selle mõõtmed on oluliselt väiksemad – auto kogukõrgus on langetatud antenniga madalam kui töös oleva antenniga. Sellises n-ö tavasõidu režiimis peaks sõiduk olema piisavalt madal, et selliseid juhtumeid vältida.»
Kindlasti tuleb kõrgete sideautode juhte ka täiendavalt teavitada kõrgepingeõhuliini alt läbisõitmise ohtudest.