/nginx/o/2017/05/19/6681935t1hbb89.jpg)
Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes, vahendab ERR Novaator.
Viimase kümne aasta jooksul viiruse pärilikkusaines tekkinud mutatsioon võimaldas viirusel nakatada varasemast kergemini Zika viirust levitavaid sääski, mis võib selgitada, miks viiruse levik järsult kiirenes, vahendab ERR Novaator.
Teadlased on üritanud Zika viiruse äkilisele edule selgitust leida juba Ladina-Ameerikas lahvatanud pandeemia algusest saadik. Kuigi haigustekitaja avastati Aafrikas Uganda metsas juba 1947. aastal, oli see eelnevalt põhjustanud vaid paar väiksemat puhangut. Brasiilias võttis see 2015. aastal aga mõõtme, mis sundis Maailma Terviseorganisatsiooni kuulutama välja hädaolukorra.
Pei-Yong Shi Texase ülikoolist ja Gong Cheng Beijingi Tsinghua ülikoolist võrdlesid Zika saladuse leidmiseks 2010. aastal ringelnud tüve 2016. aastal inimesi nakatanud tüvega. Mida teadlased leidsid, võib lähemalt lugeda ERR Novaatorist.