Lõunapoolusel töötavad teadlased on teinud kindlaks, et soojenev kliima on pannud kiiremini kasvama ka sealsed vähesed taimed, vahendab New Zealand Herald.
Kliima soojenemine: Antarktika hakkab servast rohekaks tõmbuma (3)
Kuigi metsi, teisi suuremaid taimi lõunamandril mõistagi ei kasva, ei ole taimeriik seal kaugeltki esindamata.
«Antarktikast rääkides mõtlevad inimesed tihtipeale täie õigusega, et tegemist on vaid jääväljadega, aga meie uuringust selgus, et seal on siiski ka küllaltki palju samblaid. Need piirkonnad on rohelised ja praegu näitavad need ka veelgi rohenemise trendi,» ütles uuringut juhtinud Suurbritannias tegutseva Exeteri ülikooli teadlane Matthew Amesbury New Zealand Heraldile.
«Samas on ka nendes väga kaugetes ökosüsteemides, mille kohta võiks ometigi arvata, et inimtegevuse mõjud sinna ei jõua, tunda kliimamuutuste mõjusid.»
Kokku võib taimi leida vaid ligi ühel protsendil Antarktika pinnal. Mandri põhjapoolseimal Antarktika poolsaarel toimub aga iga-aastaselt koguni maapinna sulamine 30 sentimeetri ulatuses. Lühikese kasvuperioodi jooksul jõuab pinnale kasvada ka õhukene kiht samblaid, mis sügise tulles taas lume alla jäävad ning kevadel uute sammalde alla mattuvad.
Amesbury sõnul tekibki niimoodi omamoodi huvitav aegrida, mille põhjal saab hinnata minevikus toimunud muutusi.
Ajakirjas Current Biology avaldatud uuringust selgubki, et samblad on viimase 50 aasta jooksul hakanud kiiremini kasvama. Kui kunagi oli kasvukiiruseks üks millimeeter aastas, siis praeguseks on see jõudnud juba keskmiselt kolme millimeetrini.
Kokku analüüsiti ligi 650 ruutkilomeetri suurust ala, millelt kogutud proovid andsid tunnistust, et poolsaarel on viimase 150 aasta jooksul toimunud märkimisväärseid klimaatilisi muutusi. Kuna sulapäevade arv on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud, on kasvava sambla hulk kasvanud nelja- kuni viiekordseks.
«See on järjekordne märk sellest, et Antarktika liigub geoloogilises ajas tagasi. Arvestades, et atmosfääri CO2-sisaldus on juba praeguseks tõusnud tasemele, millesugust ei ole olnud kolme miljoni aasta tagusest pliotseenist (5,33–1,80 miljonit aastat tagasi – toim) saadik, on see ka loogiline. Tollal oli Antarktika jääkilp väiksem ja meretase samuti kõrgem,» kommenteeris uuringut The Washington Postile Massachusettsi ülikooli liustiku-uurija Rob DeConto.
Uuringu autorite hinnangul on praegune rohenemine vaid algus.
«Koos liustike sulamisel tekkivate jäävabade alade laienemisega süvendavad need muutused 21. sajandi jooksul ja hiljemgi piirkonna bioloogilist toimimist, välimust ja maastikku,» kirjutavad nad oma teadusartiklis.
Võrreldes Arktikaga on Antarktika rohenemine praegu veel tagasihoidlik. Seal on see protsess juba mõni aeg tagasi selgelt satelliidipilti tabatud. Teadlased loodavad, et sealne taimekasvu võimendumine suudab vähemalt mingil määral tõmmata tagasi igikeltsast vabanevaid süsihappegaasi emissioone.
Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.