/nginx/o/2017/05/16/6669175t1hc42c.jpg)
Ligi pooleteise miljoni kilomeetri kauguselt kaamerad Maale suunanud EPIC kosmosekaamera EPIC tuvastas meie atmosfääris ootamatud valgusevälgud.
Ameeriklaste kosmosekaamera tabas Maal veidrad valguse sähvatused
/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
16. mai 2017, 16:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on NASA’le kuuluva kaameraga Ameerika Ookeanide ja Atmosfääri Administratsiooni NOAA uurimisaluse DSCOVR pardal. Seadmed lennutati kosmosesse aastal 2015 ja sellest ajast saadik on nad saatnud tagasi Maale sadu pilte, millelt võib näha neid samu valgusesähvatusi.
Esimesena jäid need silma NASA Goddardi kosmoselendude juhtimiskeskuse teadlasele Alexander Marshakile, kes märkas neid just merede ja ookeanide kohal. Asja edasisel uurimisel tuli välja, et valgusesilmad olid tekitanud küsimusi ka juba kuulsal astronoomil Carl Saganil, kes nägi samalaadseid nähtusi 1989. aastal Jupiterile suundunud Galileo teleskoobi Maa-piltidel.
Piltide täpsemal analüüsimisel jõuti järelduseni, et neil saab olla ootamatult lihtne vastus – valguse näol võiks olla tegemist maailmamere peegeldusega. Ometigi võis valgusvihtusid näha ka maismaa kohal, mis rikkus kogu seletuse ära.
Järgmise hüpoteesina käidi välja veidi keerulisem lahendus - kas tegemist ei või ehk olla Maa atmosfääri ülaosa jäätunud veosakeste peegeldusega?
Hüpoteesi kontrollimiseks vaadati valguse paiknemist – loogika järgi peaksid need enamasti koonduma paikadesse, kus Maa ja Päikese vaheline nurk on ligikaudu võrdne kosmoselaeva ja Maa vahelise nurgaga. Kahe parameetri täpsemal uurimisel ilmnes, et need sobisidki täpselt.
Uuest teadmisest võib NASA sõnul olla kasu ennekõike eksoplaneetide uurimiseks – juhul, kui mõnelt uuelt planeedilt suudetakse tuvastada samalaadseid välgatusi, peab see tähendama, et selle atmosfääris valitsevad samalaadsed tingimused nagu Maa atmosfääris. Sellisel juhul peaks atmosfäärijää olemasolu põhjal olema võimalik hinnata nii atmosfääri koostist kui ka võimalikku elukõlbulikkust.
Vaata kaamerasse jäänud valgusvihte ka NASA jagatud videost: