Galerii: vaata, kes said see aasta Eesti looduskaitse preemiad

Looduskaitse elutöö preemia sai aastakümneid rabamaastike ja lindude kaitsega tegelenud loomaökoloog Agu Leivits.

Keskkonnaminister Marko Pomerants andis täna botaanikaaias looduskaitsekuud avades selleaastasele laureaadile, pikaaegsele looduse uurijale ja kaitsjale, loomaökoloog Agu Leivitsale, üle Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia koos looduskaitse kuldmärgiga. Preemia suurus on 5000 eurot.

Eerik Kumari nimeline looduskaitsepreemia on elutööpreemia ning sellega tunnustatakse inimesi, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne.

Keskkonnaminister Marko Pomerantsi sõnul tunnustatakse Agu Leivitsat looduskaitsepreemiaga pikaajalise mitmekülgse tegevuse eest Eesti looduse uurimisel ja kaitsmise.

«Ta on pühendanud aastaid Eesti soode haudelindude süstemaatilisele uurimisele, viinud läbi lindude rände alast seiretööd linnujaamades ning uurinud lindude pesitsusökoloogiat. Andnud olulise panuse väärtuslike märgalade kaitse korraldamisse Eestis. Samuti on oluline Agu tegevus loodushariduse vallas – ta on kirjutanud teadusartikleid, juhendanud linnuringe ning korraldanud soolindude uurimisekspeditsioone Eesti soodes,» loetles Pomerants Leivitsa teeneid looduse kaitsmisel.

Leivits ise nimetas saadud tunnustust eriti südamelähedaseks, kuna alustas enda teadlasetööd just Kumari raamatute toel ning sai ka tudengina tolleks ajaks juba eakalt Eesti loodushoiu suurmehelt rohkelt suuniseid.

«Mõned päevad tagasi, kui sain enda nomineerimisest teada, põgenesin sohu, kus käis omal ajal ka Kumari – Lavassaarde, mis on nüüd ka Ramsari konventsiooniga kaitstud. Varem oli selliseid rabasid ka Hollandis, Saksamaal ja Riia lähistel, aga praeguseks ongi neid alles ainult meil Lavassaares. Nad on nii liigirikkad ja head elupaigad, et seal elavad isegi niiduliigid. Meil on suur õnn, et nad olemas on, aga vahel on vaja neid ka ravida. Arvangi, et meil ei peaks rääkima nii palju rabade taastamisest, kuivõrd ravimisest,» ütles Leivits auhinda vastu võttes.

Agu Leivitsa tegevus on oluline ka rahvusvahelises mastaabis, ta on pikaaegselt osalenud märgalade kaitset käsitleva Ramsari konventsiooni ning Rändloomade konventsiooni töös. Samuti on ta uue Eesti punase raamatu koostamise koordinaator.

Eesti looduskaitsemärkide – hõbedaste tammelehtede – omanikeks said tänavu loodusajakirjanik ja kalatark Vladislav Koržets, loodusharidustöö edendaja ja taimemaailma populariseerija Urmas Laansoo, kahepaiksete uurija ja kaitsja Riinu Rannap, loodusturismi edendaja ja Soomaa rahvuspargi loodusväärtuste tutvustaja Aivar Ruukel ning Eesti-Soome looduskaitsealase koostöö pikaaegne eestvedaja Rauno Väisänen.

«On väga tore, et lisaks suurimetajatele, metsadele ja muule on jälle hakatud mõtlema ka väiksemate peale, kes on ökosüsteemidele ka aluseks. Kui on konnasid on vähe, siis ei lähe ka ülejäänud liikidel kuigi hästi,» ütles kahepaiksete uurimise eest hõbedase tammelehe saanud Riinu Rannap.

Eesti looduskaitsemärki antakse välja alates 2011. aastast ning selle märgiga tõstetakse esile neid, kellel teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Tänavune looduskaitsekuu kannab nime «Eestilt Euroopale, Euroopalt Eestile». Kuul arutletakse selle üle, milline on Eesti osa Euroopa loodushoius, mis on meie riigis need erilised loodusväärtused, mida mujal ei leidu ja mille säilimise eest peame hoolt kandma ning selle üle, mida on meie loodushoiule andnud Euroopa Liitu kuulumine. Kuu eesmärgiks on tugevdada ja hoida inimeste sidet loodusega, rääkida loodusest ja siin toimuvast, selleks korraldatakse mitmeid ekskursioone, loenguid, õppepäevi ja matku.

Tänavune looduskaitsekuu toimub juba 38. korda ja kuu kestab kuni 5. juunini. Lisainfot kuu jooksul toimvate ürituste kohta saab Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti kodulehtedelt.