:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/05/12/6653147t1ha5d2.jpg)
Ajakirjas Science ilmunud ülevaateartiklist selgub, et inimeste kehva lõhnataju näol on tegu suuresti müüdiga ja tõenäoliselt on see sama hea kui suuremal osal teistel imetajatel, vahendab ERR Novaator.
Ülevaateartikkel: jutt inimeste kehvast lõhnatajust on 19. sajandi müüt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ideele andis Rutgersi ülikooli lõhnataju uuriva teadlase John McGanni sõnul teaduslikuma põhja Paul Broca. Nimekas prantsuse neuroanatoom ja antropoloog pani tähele, et võrreldes mitmete teiste liikidega haarab inimeste haistesibul enda alla ajust võrdlemisi väikese osa. Haistesibul kontrollis tema hinnangul kõigile loomadele iseloomulikke ürgsemaid tegevusi nagu paaritumist ja söömist.
Kuigi ajuosade suurus annab sageli tõepoolest aimu sellega seotud võimete ulatusest, leiab McGann, et haistesibul on selles suhtes erand. Teisisõnu ei tunne suuremad loomad automaatselt suurema haistesibula arvelt paremini lõhna.
Mis siis tegelikult lõhnataju mõjutab ja kuidas seletada asjaolu, et paljud loomad siiski inimesest selgelt parema lõhnatajuga on, võib lugeda lähemalt ERR Novaatori teadusuudisest.
Uuring ilmus teadusajakirjas Science.