:format(webp)/nginx/o/2017/05/10/6645235t1h618e.jpg)
Ajaloolase David Vseviovi sõnul puudub riigikogu liikme Oudekki Loone väljaütlemistel faktoloogiline põhi ja need sisaldavad suuresti spekulatsioone.
Vseviov: Loone väljaütlemistel puudub ajalooline alus (48)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma eilset pronkssõduri külastust ja sinna sõjas surnute mälestuseks nelkide jätmist kommenteerides sõnas keskerakondlane Loone, et kui liitlased ei oleks Teises maailmasõjas võitnud, ei oleks meil täna Eesti riiki ega ka eesti rahvust.
Ajaloolase, õppejõu ja populaarse raadiosaate «Müstiline Venemaa» saatejuhi David Vseviovi sõnul on see väide absoluutselt spekulatiivne ega oma ajaloo teaduslikul mõtestamisel kuigi suurt kaalu.
«Sellel väitel ei ole mingit mõtet. Võin ju alati väita, et mis oleks juhtunud, kui näiteks Leedu Suurvürstiriik ei oleks 1410. saavutanud Grünwaldis võitu Saksa Ordu üle või et mis oleks juhtunud siis, kui tatarlased-mongolid oleksid 13. sajandil liikunud meie aladele lähemale. See on absoluutselt mõttetu,» ütles Vseviov.
«Puhtteaduslikult ei ole nendel spektulatsioonidel mingit väärtust. Paraku on ajalugu kulgenud mööda seda jõesängi ja nii see on. Mis puutub konkreetselt Eesti saatust, siis teame ju teise poole plaane ja ka Nõukogude Liidu praktikat, mis tähendas meile 50 aastat okupatsiooni ükskõik, kuidas me seda ka praegu defineerime. Nendel väidetel ei ole teaduslikku baasi, nendel saab olla ainult propagandistlik tähendus. Antud situatsioonis tähendab see vaid vee valamist vene propaganda veskile, siin ei ole midagi muud,» ütles Vseviov.
Lisaks muule väitis Loone, et hoolimata iseseisvuse taastamisele kulunud enam kui viiekümnest aastast, on liitlaste võidu puhul oluliseks märgiks «ka see, et pommid ei kukkunud kaela.»
David Vseviovi sõnul ei ole selline väljaütlemine aga üldse kommenteeritav.
«Ajaloolasena saan kommenteerida arvamusi, mida võib mineviku sündmuste kohta olla tõesti erinevaid, on midagi, mida ka ajalooteaduses nimetatakse faktoloogiaks. Antud juhul ei kuulu need väited sinna raamistikku. Me kõik teame ju fakte – tasub ju käia mööda Harju tänavat või külastada Narva linna ja vaadata fakte linnast enne ja pärast sõda, ning kõik on selge.»
Kõige tõenäosemalt on Loone väljaütlemistes aga tegemist mingit sorti eksitusega, ütles ajaloolane.
«Olen kindel, et Loone on ikkagi nii palju koolis käinud inimene, et elementaarsed ajaloo sündmused peaksid olema talle selged. Ta on ju impulsiivne inimene, oli siis vaja seda sellises variandis välja öelda?,» jäi Vseviov ütluste osas sõnatuks.