/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
/nginx/o/2017/05/09/6642159t1hbe4e.jpg)
Tänapäeval räägitakse üha rohkem sellest, kuidas kaheksatunnine tööpäev on ajast ja arust ning inimesed oleksid palju õnnelikumad ja produktiivsemad, kui nad töötaksid päevas vähem tunde. Kas see peab aga ka tegelikult paika?
Kas tööpäeva lühendamine kuuele tunnile on ikka parim idee?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurim muudatus töötundide osas toimus 20. sajandi alguses, kui kuuekümnelt töötunnilt nädalas mindi üle neljakümnele, kirjutab New Scientist. Tolleaegne majandusteadlane John Maynard Keynes prognoosis 1930. aastatel, et vähem kui saja aasta pärast langeb töötundide arv nädalas lausa viieteistkümnele tunnile. Hetkel see igatahes veel juhtunud ei ole
Kümme aastat tagasi viis Rootsi riiklik tööinstituut läbi uuringu, kus võeti vaatluse alla rohkem kui 500 avalikus sektoris töötavat inimest. Kaheksateistkümne kuu jooksul töötasid pooled neist päevas kaheksa tundi ja pooled kuus tundi. Töötasu jäi kõigil samaks.
Uuring näitas, et inimesed, kes töötasid päevas vähem tunde, tundsid end õnnelikumana ja vähem stressis olevana. Kuidas muutis töötundide vähendamine inimeste produktiivsust, selgusele aga ei jõutud. Tänapäeval on produktiivsuse mõõtmine läinud muidugi ka hulga keerulisemaks, sest reaalse tootmisega tegeletakse üha vähem.
Uuringutegijate jaoks oli suureks üllatuseks aga see, et stressihormoonide hulk neil, kes töötasid lühemat aega, aga tegelikult ei vähenenud. Lisaks sellele ei võetud tänu lühemale tööpäevale ka tavapärasemast vähem haiguspäevi.
Viimastel aastatel on töötundide vähendamise küsimus võetud taas aktiivsema uurimise alla. Eelmisel aastal tehti Rootsis Umeå linnas näiteks eksperiment, mis näitas, et töötundide vähendamine lausa tõstis haiguspäevade võtmist.
Teine ja pikem eksperiment (kestis kaks aastat), mis tehti Göteborgi vanadekodus, aga näitas, et hooldajad, kes töötasid kuus tundi päevas, võtsid jällegi 10 protsenti tavapärasest vähem haiguspäevi. Uuring näitas ka seda, et töötajad olid rahulolevamad ja rõõmsamad kui varem.
Suurbritannias Liverpoolis asuv turundusettevõtte proovis samuti kuuetunnist tööpäeva, mis sisaldas endas ka kohustuslikku lõunapausi. Pärast kaht kuud hääletasid töötajad aga uuenduse vastu. Paljude sõnul tekitas väiksem töötundide arv neile lisastressi – nad ei jõudnud kuue tunniga nimelt kõiki oma tööülesandeid tehtud.
Lõpuks jõuti ettevõttes aga kompromissile. Reedel ja ühel vabalt valitud päeval nädalas on töötajatel võimalus oma päev paar tundi varem lõpetada. Suurem võimalus oma aega planeerida meeldis kõigile väga.
Hiljutised uuringud on näidanud, et töönädala lühendamine on ilmselt õige tee. Kuidas seda teha aga korraga väga erinevate töökohtade puhul, ei olda päris kindlad. Eriti olukorras, kus arvutid ja nutitelefonid soodustavad pidevat ületöötamist.