Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/05/09/6639857t1h2325.jpg)
Noor maakera oli tõenäoliselt tasase pinnaga ja peaaegu tervenisti veega kaetud, vahendab ERR Novaator
Antony Burnham ja Andrew Berry Austraalia rahvusülikoolist väidavad oma uurimistöö põhjal, et maakeral ei leidunud esimese mõnesaja miljoni aasta jooksul mingeid mägesid ning ka maakoorelaamade liikumist ja omavahelisi kokkupõrkeid, millest mäed võinuks tekkida, ei olnud.
Nad uurisid kivimites sisalduvaid tsirkoonikristalle ja neis kristallides väga väheses koguses sisalduvaid keemilisi elemente. Selgus, et nende elementide suhtelised kogused muutusid sadade miljonite aastate vältel üsna vähe. See viitab sellele, et ka meie planeet muutus tollal veel väga aegamööda.
Uuringut kirjeldav teadusuuring ilmus ajakirjas Nature Geoscience.
Loe noorest ookeaniplaneedist Maast lähemalt ERR Novaatorist.