Kuressaare lähistelt leiti viikingiaegsed hõbemündid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eva-Lotta Kivi
Copy
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: www.flickr.com

Kuressaare lähistelt on viimase paari aasta jooksul välja tulnud 11 hilis-viikingiaegset hõbemünti, vahendas BNS Saarte Häält.

Aasta eest tõi Lilbi küla Anni talu peremees Kaljo Lilp Saaremaa muuseumisse terve hulga valdavalt 10.–13. sajandist pärinevaid muinasleide sooviga neid tulevikus piiskopilinnuses eksponeerida, ütles arheoloog Garel Püüa.

Juhuleiud olid viimase paari aasta jooksul välja tulnud Anni talu endistelt maadelt, mis kuuluvad nüüd suuremas osas uutele omanikele. Teiste seas oli 11 hilis-viikingiaegset hõbemünti, mis numismaatik pärinevad Mauri Kiudsoo hinnangul 11. sajandist. Lisaks neile veel seitse 14. sajandist pärinevat münti.

«Selline mündikogus viitab juba võimalikule peidetud aardele ning eelmisel sügisel käisime koos Ülle Tamla ja teiste Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu töötajatega kohapeal piirkonnaga tutvumas,» rääkis Püüa. Seejuures lepiti kokku ühisekspeditsiooni korraldamises, mille eesmärk oli arvatava asulakoha kaardistamine ning võimaliku mündiaarde väljavõtmine ja dokumenteerimine.

Nädalapäevad tagasi korraldaski muinsuskaitseamet Saaremaa muuseumi töötajaid, Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu spetsialiste ja kohalikke diplomeeritud detektoriste kaasates ekspeditsiooni Tahula, Lilbi ja Kärdu küla maadele. Paraku selgus kohapeal, et põllud olid juba varasematel aastatel detektoriga üle käidud ja leidus ka üsna värskelt kaevatud auke.

Tagasi üles