Urmas Kõljalg: globaalmuutuste mõistmise kullaauk peitub vanades kogudes

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Urmas Kõljalg.
Urmas Kõljalg. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Globaalselt muutuvas maailmas saavadloodusarhiividest elulise tähtsusega teadmiste varasalved, kirjutab akadeemik Urmas Kõljalg.

Ajal, mil maailm muutub aina kiiremini ja elusloodus peab aina suurema surve all hakkama saama, on ülioluline omada muutuste mõistmiseks ja hädavajalike otsuste tegemiseks võimalikult pika aja kohta käivaid teadmisi. Fakte selle kohta, kuidas on ajaloos suurenenud ja vähenenud liigirikkus või miks on osa liike välja surnud. Ikka selleks, et elu saaks ka tulevikus tervelt ja terviklikult edasi kesta.

Tänu eelmiste põlvede teadlaste aastasadu väldanud tööle on meil õnneks olemas korralik varasalv allikaid, kust selliseid teadmisi ammutada. Osa neist on säilinud kirjatükkidena, teised loodusteaduslikes kogudes ehk loodusarhiivides. Ajalooliselt on läinud nii, et kirjatükid paigutati raamatukogudesse, taimede herbaarlehed, loomade topised, nõelastatud putukad ja bioloogilised proovid kuni DNAni välja leidsid talletamist loodusmuuseumides.

Tagasi üles