P, 5.02.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Sünoptik: külm aprill on tõenäoselt kliimamuutustega seotud

Kaur Maran
Sünoptik: külm aprill on tõenäoselt kliimamuutustega seotud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Eesti külmad kevadilmad on seotud kliimamuutustega.
Eesti külmad kevadilmad on seotud kliimamuutustega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti ebatavaline ilm on seotud mujalgi maailmas toimuvate muutustega ilmasüsteemides, ütleb Riigi Ilmateenistuse sünoptik Helve Meitern.

Sünoptik Helve Meitern. Foto: Toomas Huik/PM/Scanpix
Sünoptik Helve Meitern. Foto: Toomas Huik/PM/Scanpix Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Selle aasta ebatavaliselt külm aprill on tõenäoselt paljudes tuska tekitanud ja ka statistika näitab, et tegemist oli ühe külmema jürikuuga läbi mitme aastakümne.

Kuigi tegemist oli tõesti keskmisest üsna erineva aprillikuuga, ei ole Riigi Ilmateenistuse sünoptiku Helve Meiterni sõnul siiski päris õige öelda, et see oli kõige külmem aprill.

«2017. aasta aprill oli üks külmematest alates 1961. aastast. Oma keskmise õhutemperatuuri poolest jäi 17.–19. kohale. Sama jahe oli aprill veel 1974. ja 1971. aastal,» ütles Meitern. «Viimati oli külm aprill 2013. aastal (keskmine õhutemperatuur 2,8 °C), mis oli selle aastasest veel 0,3 kraadi külmem, ja enne seda 2003. aastal 2,6 kraadiga.»

Meiterni sõnul on külmade kevadilmade näol tegemist globaalsema nähtusega, mis avaldub  piirkonniti erinevalt.

«Näiteks ootamatud külmalained, lumesajud subtroopikas, üleujutused ja tugevad sajud, mingis piirkonnas esinev pikk külma- või kuuperiood jne. Tõenäoliselt on see seotud globaalse soojenemisega ja asjaoluga, et Arktikas on õhutemperatuur tõusnud kaks korda kiiremini kui mujal Maal, seda eriti talvel,» ütles sünoptik.

«Normaalsetes kliimatingimustes puhub tuul kõrgemas atmosfääris ümber pooluse vastupäeva. Kuna aga Arktika merejää soojenemise tõttu sulab, tõuseb neil aladel ka õhurõhk, õhuvool nõrgeneb ja külm õhk liigub lõuna poole, keskmistele laiuskraadidele. Nii on ka Lääne-Euroopas olnud sellel kevadel külmalaineid.»

Märksõnad
Tagasi üles