:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/05/02/6615889t1h4cfb.jpg)
Tuleb välja, et teistele liiga tehes saadud raha küll kedagi õnnelikuks ei tee, vahendab The Guardian.
Teaduslikult tõestatud: teiste valu arvelt rikastumine ei tee õnnelikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudne eksperiment tõestas, et meie aju eelistab suuremale kasumile teistele mitte haiget tegemist. Konkreetsemalt tuli välja, et halval teel saadud tasuga kaasnes ajus nõrgem positiivne reaktsioon kui siis, kui raha teeniti ausalt ja teisi riivamata.
«Meie tulemused näitavad, et raha ei ole lihtsalt nii kutsuv,» ütles uuringut juhtinud University College Londoni teadlane Molly Crockett The Guardianile.
Samas ilmnesid uuringus ka mõned erandid, kelle puhul oli anonüümse ohvri kahjustamisega saadav raha sama magus või magusamgi.
Uuringu käigus küsiti vabatahtlikelt lihtne küsimus – kas eelistaksite saada teatud tasu eest elektrišokke või hoopis ise sama raha eest teistele šokkidega valu põhjustada? Kui nii, siis mis summa eest oleksite nõus seda tegema?
Kokku osales uuringus 56 paari osalejaid, kes jagati nn otsustajateks ja vastuvõtjateks. Otsustajad olidki need, kelle ülesandeks jäi valida üks kahest valikust. Hoolimata sellest, kas šoki saamine võeti enda peale või suunati teistele, saadi osalemise eest tasu, näiteks 10 šoki eest 10 naela või 20 eest 11.
«Saime jälgida, kui palju raha oli vaja, et teisele inimesele ja kui palju iseendale šoki andmiseks, ja seejärel seda erinevust võrrelda,» ütles Crockett.
Keskmiselt kulus anonüümseks jäävate kaaslaste piinamisele 17 penni rohkem, kuid kolmandiku osalejate puhul näis altruistlikkust esinevat märksa vähem ja need inimesed kasutasid pea alati teistele siraka andmise teed.
Kogu ettevõtmine toimus aga funktsionaalse magnetresonantstomograafi all ja nii said teadlased teada ka otsustamisesse panustavate aju piirkondade kohta. Tuli välja, et kõige aktiivsemad olid tähtsusega tegelevad ja otsuste langetamisega seotud aju piirkonnad.
«Näib, et kõige halvem valik oli põhjustada teistele valu hästi väikese tasu eest,» ütles Crockett. «Millegipärast näib olevat parem anda 10 penni eest 20 šokki kui teha seda sama 20 naela eest.»
Tasuvuse taju mehhanismide parema tundmise abil loodavad teadlased jõuda lähemale inimese otsuste langetamise protsesside parema mõistmiseni.
Uuring ilmus ajakirjas Nature Neuroscience.