Leedu massihaua uurimisel selgus, mida sõid Venemaalt taganevad Napoleoni sõdurid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Vilniuse massihauast leitud inimjäänuste analüüs näitas, mida sõid Napoleon Bonaparte’i sõdurid Venemaa kampaania ajal.
Vilniuse massihauast leitud inimjäänuste analüüs näitas, mida sõid Napoleon Bonaparte’i sõdurid Venemaa kampaania ajal. Foto: akg-images / scanpix

Massihauast leitud inimjäänuste analüüs näitas, mida sõid Napoleon Bonaparte’i sõdurid Venemaa kampaania ajal, vahendab tvnet.lv.

Ajalooliste tõdede välja selgitamine võib olla äärmiselt keeruline – kirjalikest allikatest järelduste tegemine sõltub suuresti lugeja enda veendumustest ja ka nende puhul tuleb alati arvestada, et meieni jõuab vaid kirjutaja perspektiiv sündmustest. Lõppude lõpuks vajavad ka kirjalikud allikad füüsilisi asitõendeid.

Hiljuti avaldatud uuringus võttiski grupp antropolooge käsile ühe kuulsama sõjalise kampaania viimaste aastasadade jooksul ning uuris uute molekulaarsete meetodite abil ühest Vilniuse massihauast leitud Napoleoni sõdurite maiseid jäänuseid.

Napoleoni sõjakäik Moskva alla on kuulus korralduslike ja logistiliste äparduste poolest, mis laastasid suure osa sõjaväest juba enne vaenlase kantsi alla jõudmist. Moskvasse jõudnud sõdurid leidsid aga eest maha põletatud linna, kust polnud enam kübetki riisuda, ning pidid kodumaale naasma läbi karmi vene talve. Kokku suri kampaania jooksul nälga sadu tuhandeid mehi.

Osa neist maeti ka teele jäänud Vilniusesse, mis pakkuski teadlastele võimaluse uurida Grande Armée riismete toidulauda. Oma töös kasutasid antropoloogid jäänuste isotoopse analüüsi meetodit, mis lähtub lihtsast põhitõest - teatud toiduainete domineerimine või puudumine igapäevaselt söögilaualt toob kaasa isotoopide vahekorra muutusi tema luudes. Sõltuvalt sellest, mida inimene sööb, muutub ka luude isotoopne koostis.

Selle konkreetse uuringu käigus uurisid teadlased süsiniku ja lämmastiku isotoope. Analüüsi tulemused näitasid, et peamiselt toitusid sõdurid maisist, sorgost, hirsist ja teistest seda tüüpi teraviljadest. Kuna selline toidubaas oli iseloomulik tolle perioodi Itaalia ja Poola elanikele, oletasid teadlased, et just sealt pidid olema pärit ka ühishauda maetud sõdurid. Oletust toetavad ka hauast leitud poola ja itaalia rügementidele kuulunud mundrinööbid.

Lisaks tarbisid maetud erinevas koguses taimset valku ning osadel, sealhulgas kolmel naisel, ei paistnud ühtegi märki loomse toidu puudulikkusest. Sellest järeldavad teadlased, et loomse toidu tarbijate näol pidi olema tegemist ohvitseride ja nende kaasadega. Tavasõdurid said tõenäoselt vaid piiratud koguses valke ning toitusid peamiselt taimsest materjalist.

Huvitaval kombel olid uuritud armeelaste ratsioonide erinevused teiste riikide kaasaegsetega (näiteks Gosporti maetud inglise mereväelastega) võrreldes palju varieeruvamad – ohvitseride toidulaud oli külluslikum, kuid tavasõduri oma samas palju kesisem.

Edasi loodavad teadlased uurida ka teiste armeede toiduratsioone, muu hulgas ka Napoleoni sõdade aegset söögikorda vene armees, ning luua põhjalik ülevaade sellest, kuidas erinevad Euroopa tolleaegsed suurriigid oma sõdureid üleval pidasid.

Uuring ilmus ajakirjas American Journal of Physical Anthropology.

Tagasi üles