Foto: virmalisekütid tabasid pildile teadusele seni tundmata tuled taevas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaur Maran
Copy
Loodusfotograafid tabasid pildile teadlastele senitundmatu atmosfäärinähtuse, millele pandi nimeks lihtsalt Steve.
Loodusfotograafid tabasid pildile teadlastele senitundmatu atmosfäärinähtuse, millele pandi nimeks lihtsalt Steve. Foto: Dave Markel Photography / ESA

Virmalisi pildistama läinud loodusfotograafid said pildile midagi oodatust oluliselt haruldasemat. Nimeks pandi valgusjutile lihtsalt Steve.

Näib, et virmalisi taga ajavad loodusfotograafid on toonud teadusesse uue seninägematu nähtuse. Kui virmalised katavad enamasti küllaltki suure osa taevast, siis pildile tabatu on midagi sootuks omanäolist – valgusjutt jookseb sirgelt üle taeva ega võbele ka virmalistele omasel viisil.

Kuna valgus selget teaduslikku nimetust ei omanud, ristisid hobiastronoomid ta 2006. aasta filmist «Over the Hedge» pärit tundmatu tegelase järgi lihtsalt Steve’iks. Nüüdseks on Steve’iga tutvunud ka Euroopa Kosmoseagentuuri ESA missioon Swarm. Esialgsed vaatlustulemused näitavad, et tegemist peab olema atmosfääri ülaosas asuva ülisuurel kiirusel liikuva gaasijoaga.

Teadlaste tähelepanu alla jõudis Steve aga tänu maailmas jõudsalt kasvavale virmalisehuviliste kogukonnale, kes jagavad omavahel virmalisepilte ja ka teavet selle kohta, kus ja kuidas neid pildistada. Samamoodi nagu Eestiski on olemas Facebooki grupp «Eestimaa virmalised», on ka mitmel pool maailmas samasugused grupid olemas.

Ühe sellise kogukonna, Alberta Aurora Chaseri ürituse käigus toimuski liikmete fotode vaatamine, kus veider valgusjutt Calgary Ülikooli atmosfäärifüüsika professor Eric Donovanile silma jäi. Ühest loodusfotograafi tehtud fotost sai alguse ka ESA missiooni Swarm satelliidiuuring. Tegemist on spetsiaalse Maa magnetvälja uuriva missiooniga, mille satelliidid lendavad polaarorbiitidel kõrgusel 450 ja 530 kilomeetrit.

Otse läbi Steve’i lennanud satelliitide mõõteseadmed suutsid samuti nähtuse tuvastada ning praeguseks on juba teada ka esialgsed andmed.

«300 kilomeetri kõrgusel maapinnast tõusis temperatuur [läbi Steve’i lennates] järsult 3000°C võrra. Gaasivoolu laius on 25 kilomeetrit ja ta liigub kiirusega 6km/s lääne pole,» üles Donovan. «Lisaks sellele tuleb välja, et Steve on küllaltki laialdaselt levinud nähtus, mida ei olnud varem lihtsalt  tähele pandud.»

Tagasi üles