/nginx/o/2016/12/07/6151793t1hca06.jpg)
/nginx/o/2017/04/19/6566009t1h931b.jpg)
See, et iga laps on mingil määral oma vanemate nägu, on loogiline. Teadlased uurisid aga lõpuks lähemalt ka seda, millised näojooned on enim geenide poolt mõjutatud.
Kaksikute peal tehtud uuring näitas, millised näojooned on enim pärilikkuse poolt mõjutatud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringust, mille viisid läbi Londonis asuva King’s College’i teadlased, selgus, et enim on geenide poolt mõjutatud põsed, ninaots, silma sisenurk ning huuli ümbritsev osa, vahendab Medical Xpress.
Teadusuuringus osales pea tuhat naissoost kaksikut. Meeskond skaneeris nende näod spetsiaalsesse 3D-tarkvarasse, mis tekitas iga inimese näole niiöelda tuhandeid punkte. Nende abil sai mõõta näo kumerusi erinevatest kohtadest.
Pärast mõõtmist hakati omavahel võrdlema, kuivõrd sarnased või erinevad identsete- ja mitteidentsete kaksikute näod on.
Uurimistöö juhi professor Giovanni Montana sõnul on loogiline see, et identsed kaksikud on väga sarnased ning lapsed on oma vanemate nägu. Seda, millised konkreetsed näoosad on aga geenide poolt enim mõjutatud, varem uuritud ei ole.
Mehe sõnul näitas uuring ka seda, et tegelikult erinevad üsna palju ka identsed kaksikud. Kuna kõige domineerivamad näoosad on neil aga sarnased, ei märka inimesed palja silmaga erinevusi.