/nginx/o/2017/04/12/6543467t1h4c46.jpg)
Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla, kirjutab ERR Novaatoris Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae.
Täna sada aastat tagasi jõustus määrus, millega esmakordselt liideti pea kõik eestlastega asustatud alad ühe haldusüksuse alla, kirjutab ERR Novaatoris Tartu Ülikooli geograaf Taavi Pae.
Kuigi piiride selginemine võttis sõjasündmuste keerises veel aega, võime siiski öelda, et sel päeval tekkis kaardile Eesti haldusjaotuslik kontuur selle tänapäevases mõttes.
1917. aasta 12. aprillil andis Venemaa Ajutine Valitsus välja Eestimaa autonoomia määruse Eestimaa kubermangu administratiivse valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ajutise korra kohta. Sellega liideti Liivimaa kubermangu Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakond Eestimaa kubermanguga ning täna võime öelda, et tekkis haldusüksus, mis oma kujult sarnanes nüüdisaegse Eesti Vabariigiga.
Kuidas kubermangupiirist riigipiir kujunes, võib lähemalt lugeda Taavi Pae ERR Novaatoris avaldatud põhjalikust loost.