:format(webp)/nginx/o/2019/07/10/12351150t1h01e8.jpg)
/nginx/o/2017/04/10/6538329t1h8b17.jpg)
Hiljuti avastatud Maa-tüüpi planeetidega süsteem võib küll tuua palju uusi teadmisi eksoplaneetidest, kuid elu näib seal aina vähetõenäosem, vahendab The Guardian.
Trappist-1 on oma Maa-tüüpi planeedid tõenäoselt elukõlbmatuks «pritsinud»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punase kääbuse tüüpi tähed on ühed sagedasemad Universumis, kuid reeglina on nad väga tuhmid, mistõttu on neid enamasti peetud elu otsimiseks ebatõenäolisteks kandidaatideks. Seetõttu oli ka suur sensatsioon, kui grupp Belgia astronoome teatas veebruaris koguni seitsme Maa-tüüpi planeedi avastamisest tähesüsteemis Trappist-1.
Suur osa neist asub ka tähe nn elukõlbulikus tsoonis, kus vesi peaks püsima stabiilselt vedelal kujul.
Kui planeedid avastati, toodi ühe võimaliku takistusena elu tekkeks välja asjaolu, et kõik neist on loodeliselt lukus, ehk siis seisavad aastaringselt ühe küljega süsteemi keskmeks oleva täne poole nii nagu Kuu on kogu aeg ühe küljega Maa poole.
Samas tõid teadlased juba avastusest rääkival pressikonverentsil välja, et see ei pruugi olla probleem, kui planeetidel on olemas piisavalt paks atmosfäär, mis ühtlustaks nii temperatuuri kui ka osakesteenergiat planeedi eri piirkondades.
Nüüd on uus Kepleri kosmoseteleskoobi andmete analüüs näidanud, et atmosfääri olemasolu võib neil planeetidel olla küllaltki ebatõenäoline. Nimelt näib, et Trappist-1 on oma tuhmusest hoolimata küllaltki aktiivne, tootes kõige intensiivsematest Maad tabanud päikesepursetest ja magnettormidest 100 kuni 10 000 korda võimsamaid.
Sellised kosmilised pursked on aga piisavad, et põhjustada oletatavates atmosfäärides tõsiseid häiringuid ja teha seal elu tekkimise äärmiselt ebatõenäoseks.